liikuma nii poliitilise kui ka kirjanduselu, kuigi 1914. aastal puhkenud Esimene maailmasõda tähendas eesti kultuurielule tagasilööki ja kirjandus ei olnud enam nii tähtis, aga Veebruarirevulutsioon tõi kirjanduse uuesti tagasi. 2) 1905. aastal alustas tegevust Noor-Eesti rühmitus, mis küll algul ei mänginud nii olulist rolli, aga 20. sajandi alguses esindab eesti kirjanduse ja kultuuri uusi suundmusi uusromantism. 3) Individualismi tõusmine keskseks eluhoiakuks, pani levima ühiskonnateooriaid, millega püüti selgitada sotsiaalset kihistumist. Populaarseks said vasakpoolsed poliitilised õpetused, eeskätt marksism, mis taotles ühiskondliku ebavõrdsuse hävitamist. Ideoloogiad, moraal ning esteetika sattusid pidevate ümberhinnangute keerisesse, need mõjutasid oluliselt kirjanduse mõttelaadi ning kunstivoolu. 2
Kindlalt tuleks ümbervaadata haridustegevuse kõikides haridusasutustes, kuna ülikool peab üliõpilasest tegema enda ala spetsialisti. Lõpetaja peaks omama kindlat profesionaalset suunda ( selleks tuleks igas ülikoolis teha kohustuslikuks loeng Profesionaalse karjääri planeerimine ); peaks olema kindel, et tema teadmised on nõutud ( eriala tuleks valida mitte ainult ärilise kasu leidmiseks, kuid samuti võttes arvesse pikaajalisi suundmusi tööturul ). Kasu tooks erinevate noorteprojektide ja programmide toetamine. Nimetatud ettepanekud, võimaldaksid noortel omandada juurde häid kogemusi erinevates eluvaldkondades, mis omakorda parandaks riigi perspektiivi ja vähendaksid riske kvalifikatsiooni langemisega. Kvalifitseeritud tööjõu arv väikeriigis on üsna tähis, kuna kiirelt vananeva rahvastikuga peavad noored suutma ülevalpidada riigi sotsiaalsüsteemi, ning olema
tootmistegurid ja tootmissuhted. Meedia ei luba juurdepääsu alternatiivsetele ideedele, sest meedia töötab ideoloogiiselt ja alternatiivsetele ideede juurdepääs võib viia muutused tööklassis. Meedia on instrument valitseva klassi käes. Marx väitas, et majandusliku omandi ja klassiühiskonna õiguspärsust on tihe side. Tänapäeva käsitlused näitevad, et meediaomandi suurt liitumist kapitalistlike ettevõtjate kätte ja ühtivuseid konservativseid suundmusi meedia sisus. Neomarksism. Marksistliku ümbertöötanud versioon (kontsentreerumine ideedele mitte materiaalsetele struktuuridele). Masimeedia on kodanlaste klassi omand. Meedia toimib selle klassi huvides, arendab tööliklassi väärteadvust. Poliitilise juurdepääs meediale on ahistatud. Ideoloogia väärtuste kogum, mida levitakse ja tugevdatakse kommunikatsiooni abil. Hegemoonia laadi võim, mis oli kirjeldatud 20.sajandil. Gramsci: hegemoonia on ühiskonna
väljendatud emotsioonidel, sh emotsioonisõnavaral (mis sõnadega eri aegadel ja eri tekstides emotsioone väljendatakse). Kokkuvõte Tundeajalugu võimaldab lisada meie minevikuteadmisele ühe mõõtme, mis on sealt enamasti puudunud, kuid mis meie endi elus on väga oluline: lõhnad, helid, naudingud, emotsioonid jne. Tundeajalugu ei ole selgepiiriline suund kultuuriajaloos, vaid pigem katusmõiste mitmele erinevatele suundumusele; samas liidab neid erinevaid suundmusi lähtekoht, et viisid, kuidas me ümbritsevat tajume ja hindame, on ajas muutlikud ja seega ajalooliselt uuritavad. Tegemist on ühe kõige populaarsema suunaga tänapäeva kultuuriajaloos. Visuaalkultuuriajalugu Visuaalne ehk pildiline pööre 1990. aastate alguses hakati humanitaarteadustes rääkima pildilisest pöördest, visuaalsest pöördest või ikoonilisest pöördest. Lähtekoht: tänapäeva piltidest üleküllastunud ühiskonnas tuleb õppida pilte paremini,,lugema"
annaabi.ee 
