Ühest küljest kindlasti hind, teisest küljest aga tõsiasi, et Eesti Vabariigis on raadioeetri kasutamise üle pandud järelevalvet teostama Sideamet, kelle nõuded piirvõimsuste kohta ei ole kindlasti mitte laest võetud, vaid kehtestatud arvestades raadiosignaalide ohutust meie tervisele ja elusloodusele (arvatavasti ei ole just ilus pilt, kui linnud raadiolainete ette jäädes surnult maha kukuvad). Antennid jagunevad laias laastus kaheks: lainurk ja suundantennid. Nende vahe (peale selle, et suundantennid on reeglina võimsamad) on põhiliselt selles, et kui suundantenniga peab vastuvõtu suund olema väga täpselt teada (eksimist võib olla 5 kraadi), siis lainurkantenn on võimeline vastu võtma olenevalt antennist 6090 kraadi. Kui teile on tähtis teie arvuti hea käekäik, siis tuleks arvestada veel ühte pisikest jupstükki, mis raadiointerneti vastuvõtmisega peaks kaasas käima. Eriti kui teil on võrgus mitu arvutit. Selleks
kasutamise tõttu vähenenud RSSI . 5. Probleeme signaali tugevusega võib põhjustada iganenud tarkvara. Ruuteri soetamisel tuleks kohe kontrollida, kas tarkvarauuendusi on saadaval. Samuti tuleks kasutada kõige uuemaid saadaolevaid võrgukaardi draivereid . 6. Signaali võib tugevdada ka lisaseadmete abil. Kui piirkond, mis on vaja katta WiFi leviga, on väga suur, siis võib abi olla lisaantenni(de) soetamisest. Müügil on ka suundantennid, mille abil on võimalik suunata levi valitud kohta. 13 KOKKUVÕTE Käesoleva töös on uuritud ning lühidalt kirjeldatud WiFi signaali mõjutavaid tegureid. Töö koosneb neljast osas. Esimeses osas kirjeldati katseteks kasutatud riist- ja tarkvara, millest olulisim oli vabavaraline programm inSSider. Teises osas uuriti signaali levimist majas ning analüüsiti tulemusi, lisaks uuriti väikeste objektide ning WiFi kanali muutmise mõju RSSI-le
RSSI . 5. Probleeme signaali tugevusega võib põhjustada iganenud tarkvara. Ruuteri soetamisel tuleks kohe kontrollida, kas tarkvarauuendusi on saadaval. Samuti tuleks kasutada kõige uuemaid saadaolevaid võrgukaardi draivereid . 14 6. Signaali võib tugevdada ka lisaseadmete abil. Kui piirkond, mis on vaja katta WiFi leviga, on väga suur, siis võib abi olla lisaantenni(de) soetamisest. Müügil on ka suundantennid, mille abil on võimalik suunata levi valitud kohta. 15 KOKKUVÕTE Käesoleva töös on uuritud ning lühidalt kirjeldatud WiFi signaali mõjutavaid tegureid. Töö koosneb neljast osas. Esimeses osas kirjeldati katseteks kasutatud riist- ja tarkvara, millest olulisim oli vabavaraline programm inSSider. Teises osas uuriti signaali levimist majas ning analüüsiti tulemusi, lisaks uuriti väikeste objektide ning WiFi kanali muutmise mõju RSSI-le
2004 ja Mobiil WiMAX'i, mis on eelmise edasiarendus ja tugineb standardile 802.16e. Üldstruktuur WiMAX süsteemi põhikomponendid on abonentjaam (subscriber station SS) ja tugijaam (base station BS). Tugijaam ja üks või mitu abonentjaama moodustavad punkt paljupunkt (point to multipoint P2MP) struktuuriga raku. Tugijaam juhib ühenduse pidamist abonentjaamadega raku piires. WiMAX süsteem kasutab nii abonentjaamades kui ka tugijaamas püsiantenne. Tugijaamas on kasutusel kas suundantennid või radiaalantennid. Abonentjaamas on tavaliselt kasutusel suundantenn. Tugijaamad võivad moodustada ka kärgvõrgu. Ortogonaalse sagedusmultipleksimise (orthogonal frequency division multiplexing OFDM) kasutamisel ja madala edastuskiiruse korral võib raku raadius ulatuda 40 kmni. Praktiliselt toimivad rakud 7 km raadiuses. 802.16 standard näeb ette ka kakspunkt ühendusega (pointtopoint P2P) topoloogia kasutamist. Sellisel juhul kasutatakse suundantennide paari
2004 ja Mobiil WiMAX'i, mis on eelmise edasiarendus ja tugineb standardile 802.16e. Üldstruktuur WiMAX süsteemi põhikomponendid on abonentjaam (subscriber station SS) ja tugijaam (base station BS). Tugijaam ja üks või mitu abonentjaama moodustavad punkt paljupunkt (point to multipoint P2MP) struktuuriga raku. Tugijaam juhib ühenduse pidamist abonentjaamadega raku piires. WiMAX süsteem kasutab nii abonentjaamades kui ka tugijaamas püsiantenne. Tugijaamas on kasutusel kas suundantennid või radiaalantennid. Abonentjaamas on tavaliselt kasutusel suundantenn. Tugijaamad võivad moodustada ka kärgvõrgu. Ortogonaalse sagedusmultipleksimise (orthogonal frequency division multiplexing OFDM) kasutamisel ja madala edastuskiiruse korral võib raku raadius ulatuda 40 kmni. Praktiliselt toimivad rakud 7 km raadiuses. 802.16 standard näeb ette ka kakspunkt ühendusega (pointtopoint P2P) topoloogia kasutamist. Sellisel juhul kasutatakse suundantennide paari
Leiavad kõige laialdasemat kasutust ringhäälingus. Juhtme normaalpikkus peaks võrduma vv-tava laine veerandpikkusega, kuid tegelikkuse seda nõuet sageli ei täideta, sest siis kujuneksid VV-antenni mõõtmed PL- ja KS-alas liiga suurteks ning igal lainepikkusel tuleks kasutada eriantenne. Seepärast kasut. tavaliselt ca. 10...20m antenne, autoraadiol 1...2m. 2) häälestatud (süm.) antennid ja suundantennid Kasutatakse signaali ja häire pinge suhte parandamiseks. Neid kasut. enamasti eriotstarbeliste lühilaine (raadioside) ja kõigi ULL VV-te juures. Antenni elementide mõõtmed valitakse selliselt, et nad häälestuksid vv-tava signaali sagedusele ja antenn ühendatakse VV sisendiga sobitatud toiteliini kaudu. Toiteliini lainetakistus RL peab võrduma nii antenni sisetakistusega RA, kui ka VV sisetakistusega RV
annaabi.ee 
