Kergem oli olukord Ida Saksamaal, Tsehhoslovakkias, Poolas ja Ungaris, kus hakati kiiresti tasa tegema Stalini reziimi kõige karmimatel aastatel muu maailmaga kunstiga tekkinud vahet. Eesti kunstnikud meenutavad siiamaani, millist rolli etendasid siinse suletud ühiskonna infoblokaadi ajal sellised ,,vennalike sotsialismimaade" kunstiajakirjad nagu ,,Bildende Kunst", ,,Vytvarne Umeni", ,,Projekt" jt, mida oli vabalt saada meie raamatukogudes. Teisalt oli eesti kunstil omalt poolt suundaandev mõju mitte ainult Balti vabariikides, vaid ka Moskvas. Juba 1950. aastate lõpul loodi sild ,,Tallinn Moskva". 1970. ja 1980. aastatel mängiti läbi mitmeid selliseid kunstiajaloolisi sildu meenutagem näitusi ,,Pariis New York", ,,Pariis Berliin" või ,,Pariis Moskva". Need on muidugi metropolide sillad, mille ilmselt kõige suurejoonelisemaks finaaliks näis kujunevat 1995. aastasse planeeritud 6
avalikus elus.Tuntuim feminist Betty Friedan (1921-2006) .Teise laine feministid olid ka universaalse inimliku standardi võimalikkuse suhtes skeptilisemad kui esimese laine feministid, kuid erinevalt prantsuse teise laine feministidest ei asunud nad kritiseerima liberalismi ja laiemalt valgustusajastu humanistlikku mõtte põhialuseid.Tänapäeval on teoreetilisel tasandil liberaalfeminism feministlikus teoorias lakanud olemast suundaandev ( seda esindab Ameerika filosoof Martha Nussbaum (snd 1947)), on see samas kõige laiemalt tuntud feminismi vorm, mis on enim kaasatud nüüdisaegsesse poliitilisse praktikasse ja mis seega jätkuvalt vormib ka inimeste arusaama feministlikust filosoofiast. Liberaalse feminismi põhipostulaat on see, et igal naisel peab olema mehega võrdne vabadus määrata enda sotsiaalset rolli. Arvatakse, et kuigi naised omavad
annaabi.ee 
