Keha raskus kantakse alajäsemetele vaagnaluude kaudu läbi puusaliigese. Kehamassist jääb kõige suurem osa jalapöia kanda. Pöid on liikumise seisukohalt ülioluline, sest siin "asub" oluline osa inimese hüppevõimest ning pöid on tähtis ka püstises asendis tasakaalu säilitamisel. Olulist rolli keha raskuse kandmisel ja liikumisvõimel kannavad jalavõlvi kõverused: pikivõlv ja ristivõlv. Jalavõlvide lamendumisel (lampjalgsus) muutuvad keha kandvate jõudude suunavektorid. Mõtteline telg, mis läbib kaela, selgroo, vaagna ja põlveliigesed, suunab pöiast alguse saava asendimuutuse tõttu koormused liigeste servadele, luues eeldused krooniliste liigesevalude tekkimiseks. Lisaks peavad kere ja jalgade lihased tegema rohkem tööd keha asendi säilitamiseks. LUUDE EHITUS Luude ehituses eristatakse välimist, tugevat plinkollusest kihti ja selle all kärgjat võrgustikulist käsnollust. Pool luukoe massist moodustavad luule tugevuse andvad
Vektor OS läbib punkti (1,1,0) ja tema suund on [110]. Vektor OT (joon. 3.18b) lõikub elementaarrakuga punktis (1,1,1) seega suund on [111]. Vektor OM (joon. 3.18c) lõikub punktis (1, 1/2, 0). Selleks, et saada vektori koordinaatidena täisarve korrutame punkti koordinaadid kahega. Seega OM suund = [210]. ON (joon. 3.18d) läbib punkti (-1, -1, 0). Vektori märkimisel märgitakse miinused joonega numbri kohal, seega [1,1,0]. Analoogiliselt suunad jooniselt 3.19. Kõik paralleelsed suunavektorid omavad samaseid suunakoordinaate (joon. 4.13). Suunad on kristallograafiliselt ekvivalentsed kui aatomkaugus igas suunas on sama. Näiteks kuubilises süsteemis on tahkude suunad kristallograafiliselt ekvivalentsed: [100], [010], [001], [010], [001], [100] < 100 > Ekvivalentsed suunad moodustavad perekonna. Tähistust <100> kasutatakse, et anda kollektiivselt kuubi tahkude suunda. Teised ekvivalentsed suunad kuubilises
annaabi.ee 
