subjektiivsuse poole, naturalismi kriitika. Õpetus teadvusest kui täppisteadusest eeldab: 1. lahtiütlemist, hoidumist (epoche) ütlustest, milledes "lihtsalt", st refleksioonita, midagi väidetakse esemete eksistentsi kohta nende ajalis-ruumilistes ja põhjuslikes seostes 2. loobumist ütlustest üleelamiste põhjuslik-assotsiatiivsete seoste kohta "Tagasi asjade eneste juurde!" — peatada tähelepanu teadvuse suunatusel esemele, milles esemed avavad oma tähenduse ilma viiteta looduslikele või inimkäte poolt loodud seostele teiste esemetega. Ideed puhtast fenomenoloogiast ja fenomenoloogilisest filosoofiast 1913 Analüütilis-sünteetiline süsteemne töö teadvusega. Fenomenoloogiline reduktsioon — välistab uurimisvallast kõik empiiriliselt saadu. Jääb ainult ind. teadvus. Järgmises järgus välistatakse ka ind
16 kaugenemist marksistlikust majanduslikust determinatsioonist: kultuuritööstus tagab kapitalismi stabiilsuse uinutades oma maitsekujundamisega masside loidust vastu hakata. Tõsi, ka siis siiski ei loobutud majandusliku baasi rõhutamisest sõna tööstus juba ise viitab, kuidas marksistlikusse pärandisse suhtuti. Tegemist on marksistliku pealisehituse teoreetilise edasiarendusega. Suunatusel massidele ehk siis üha suurenevale tarbimisele on paar otsustavat tagajärge: · Kultuurtööstuse toodetud kaupade üle valitseb vajadus nende väärtust turul realiseerida. · Kultuuritööstus ühtlustab kasumi suurenemise eesmärgil (sest ühtlustamisega kaasneb kulude vähenemine) kultuuritööstuse allharude ja nende toodete iseloomu. Viimase puhul osutab see toodete vormi ühtlustamises
Siin näeme juba 3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism. Andreas Ventsel 17 kaugenemist marksistlikust majanduslikust determinatsioonist: kultuuritööstus tagab kapitalismi stabiilsuse uinutades oma maitsekujundamisega masside loidust vastu hakata. Tõsi, ka siis siiski ei loobutud majandusliku baasi rõhutamisest sõna tööstus juba ise viitab, kuidas marksistlikusse pärandisse suhtuti. Tegemist on marksistliku pealisehituse teoreetilise edasiarendusega. Suunatusel massidele ehk siis üha suurenevale tarbimisele on paar otsustavat tagajärge: · Kultuurtööstuse toodetud kaupade üle valitseb vajadus nende väärtust turul realiseerida. · Kultuuritööstus ühtlustab kasumi suurenemise eesmärgil (sest ühtlustamisega kaasneb kulude vähenemine) kultuuritööstuse allharude ja nende toodete iseloomu. Viimase puhul osutab see toodete vormi ühtlustamises. Tõsi, lisatakse ka teatud näiv individuaalsus (kapitalistlikud