Napoleoni käsutuses oli Austerlitzi all ligikaudu 75 000 meest, kelle vastas seisis ligilähedaselt sama suur Vene armee, lisaks 15 000 austerlase ringis. Liitlasarmee ülemjuhatajaks oli ettevaatlik Vene kindral Kutuzov. Nimelt oskas Napoleon endast jätta nõrga ja abitu mulje, tegi põhjalikult lolliks Vene esindaja ning meelitas liitlased hiilgavalt üles seatud lõksu. Napoleoni lõksu põhiidee seisnes selles, et ta jättis oma armee parempoolsest tiivast väga nõrga mulje. Venelased suunasidki oma peamise jõu sinna, kuid nüüd võttis Napoleon varrukast oma üllatuskaardi, öösel kohale jõudnud uue sõjalise korpuse, kes venelasi üllatas. Seejärel loobusid vastased edaspidisest rünnakust ning hakkasid taganema. Lahing demonstreeris liitlastele karmi õppetunni näol, et nad olid Napoleoni sõjalist talenti kõvasti alahinnanud. Oma aja kohta oli Napoleon vaieldamatult andekas väejuht. Sõjakäik Venemaale
Pealegi huvitas kunstnikku vaid maalikunst. Ta töötas ööd ja päevad läbi, luues naiiv-primitivistlikus maneeris trahterite, söögimajade, lõbustusasutuste silte, pilte linnaelanike elust, samuti maastikupilte, natüürmorte, pilte loomadest. Kõhule ja rahateenimisele Niko palju ei mõelnud. Thbilisi linnas, kus ta veetis suurema osa oma elust, öeldi Phirosmanasvili kohta, et ta hõljub pilvedes. Ta ise kinnitas, et ta näeb pühakuid... Ei ole teada, kas tema liigutusi suunasidki pühakud, kuid ilmalikus elus Pirosmanil edu ei olnud - ta suri 1918. aastal nälga ja puudusesse. Kõrtsisiltide maalimisest saadav tulu kadus, kui kehtestati kuiv seadus. Kuid Niko pildid hakkasid tunnustust võitma veidi enne tema surma, kui kunstnike seas hakkasid levima kuuldused Pirosmani talendist. Võib-olla sündis Niko Pirosmani looming tõepoolest kahe maailma piiril; vaimu maailm oli talle juba eluajal omasem.
annaabi.ee 
