Põhjendada, miks see nii on? Sest... OSA 7 1. Defineerige joone (funktsiooni f(x) graafiku) kaare pikkus? Graafiku kaare pikkuseks nimetatakse piirväärtust, millele läheneb murdjoone pikkus selle suurima lüli lähenemisel nullile koos lülide arvu lähenemisega lõpmatusele. 2. Defineerige kaarediferentsiaal? 3. Defineerige joone (funktsiooni f(x) graafiku) kõverus antud punktis? Funktsiooni f(x) graafiku puutuja suunanurga muutumise kiiruse absoluutväärtust puutepunkti liikumisel mööda graafikut nimetatakse (f-ni graafiku) kõveruseks. 4. Leidke ringjoone, raadiusega R kõverus? F-ni graafiku kõveruse pöördväärtust nimetatakse kõverusraadiuseks. 5. Defineerige kõverusringjoon? Ringjoont, millel on funktsiooni f(x) graafikuga ühine puutuja ja mis asub sellest puutujast funktsiooni f(x) graafikuga samal pool nimetatakse kõverusringjooneks 6
igale mõõdistuskäigu küljele eraldi või mitme külje peale ühiselt. Sobib kasutada olukorras, kus kaugus mõõdistuskäigu küljest objektini ei ületa ruleti pikkust. Ristjoone meetod on küllaltki töömahukas. 2. Polaarmeetod- Selle meetodi puhul seatakse ühte külje otspunkti üles teodoliit ja tema horisontaalringi lugem seatakse nulliks ning viseeritakse piki käigu külge. Kui seejärel viseerida mõõdistatavale punktile, saame horisontaalringil suunanurga. Kaugus mõõdetakse kas niitkaugusmõõturiga või valguskaugusmõõturiga (kaasajal viimasega). Niitkaugusmõõturi täpsus on madal ~1/300 d. Tänapäeval on polaarmeetod tänu elektroninstrumentidele muutunud valdavaks. 3. Lõiked e bipolaarmeetod- Tehakse nurgaline otselôige, kasutatakse ringmalli. Suundade lôikepunkt annabki ôige kontuuripunkti. Sobib kasutada seal, kus kauguse môôtmine objektini on takistatud. On jooneline ja nurgeline otselõige. Jooneline on üpriski mõttetu.
annaabi.ee 
