põlvkond noori kirjanikke, kes "sula" ajal endale nime tegid. 1970. aastatel sai Eesti olulisimaks kirjanikuk Jaan Kross, kes kirjutas peamiselt ajaloolisi romaane. Noorte elu Noorsooühingud Oktoobrilapsed Pioneerid Kommunistlikud noord Tehti palju sporti Töö leidmine ENSV-s ei olnud tööd raske leida, tööd võimaldati lõigile. Pärast kooli lõppu kindlustati igale noorspetsialistile suunamiskirjaga ametikoht. NL-s taheti näidata, et tööprobleemi ei ole. Isegi joodikud ja muidu logardid sunniti tööle, et oma elatist välja teenida. Kolhoosid ja sohhoosid ja vabrikud vajasid alati töökäsi. Osad räägivad, et elu ENSV oli parem kui praegu. Tänan tähelepanu eest
Kõrgemalt poolt koostati kõikvõimalikke plaane liiduvabariigi tasandist kuni taluni välja. Jäik plaanimajandus välistas turumajandusliku ühiskonnakorralduse ja tähendas üleminekut käsumajandusele. See olukord tõi kaasa kaugeleulatuvaid demograafilisi ja sotsiaalseid tagajärgi, mis mõjutavad Eesti arengut veel tänapäevalgi. Eesti NSV-s ei olnud tööd raske leida, tööd võimaldati kõigile. Pärast kooli lõppu kindlustati igale noorspetsialistile suunamiskirjaga ametikoht. Nõukogude Liidus taheti näidata, et tööprobleemi ei ole. Isegi joodikud ja muidu logardid sunniti tööle, et oma elatist välja teenida. Kolhoosid ja sohhoosid ja vabrikud vajasid alati töökäsi. Tasu selles laiaulatuslikus plaanimajanduses oli valdkonniti väga erinev. Rohkem teenisid töölised ja spetsialistid suurmajandites. Erinevalt tänapäevast, said loomakasvatajad oma pikkade päevade eest paremini tasustatud. Märgatavalt väiksem palk oli lasteaednikel,
rehabilitatsiooniteenuse osutamiseks riigieelarvest konkreetseks kalendriaastaks eraldatud rahaliste vahenditega, teenuse osutajate jõudlusega teenust pakkuda ja teenuse taotlejate arvuga. Kehtiva regulatsiooni alusel on kõigil puudega inimestel õigus rehabilitatsiooniteenusele, paraku selgus ka Riigikontrolli auditi tulemustest, et 2005. aastal Tartu Pensioniameti suunamiskirjaga koostatud 163 plaanist oli vaid 8% juhtudest märgitud rehabilitatsiooniteenuse eesmärgi saavutamiseks riiklikult rahastatavate rehabilitatsiooniteenuste vajadus ning 46% korral sooviti taastusravi. Rehabilitatsiooniteenuse eesmärk on erinevatele osapooltele (teenuse taotlejad, teenuse osutajad, ravi/perearstid) ebaselged, ootused ja arusaamad rehabilitatsioonist väga erinevad. PITRA projekti raames välja töötatud uue mudeli piloteerimise tulemusel
annaabi.ee 
