1.1 Mänguoskused Mäng on lapsele loomulik viis õppimiseks ja arenemiseks. Mängu võime vaadelda kahelt seisukohalt: mäng laste elu organiseerimise vormina, täidab ülesannet pakkuda lastele eakohast meelepärast tegevust mäng täidab kasvatuslikku funktsiooni, mille abil saab lahendada kõlbelise, sotsiaalse, vaimse, füüsilise ja esteetilise kasvatuse ülesandeid Lapse mäng ei kujune iseenesest, selleks on vaja täiskasvanu poolt tulenevaid suunamisi. Täiskasvanust sõltub kas ja kuidas laps mängib. Mängu võib juhendada otseselt ja kaudselt. Otsene juhendamine suuline juhendamine, näidismäng, kaasa mängimine. Kaasa mängimine on vajalik eriti, siis kui laste koosmäng ei hakka sujuma. Kaasa mängimisel näitab õpetaja erinevaid rolle ja nende rollide juurde kuuluvaid tegevusi, vahendeid. Kaudne juhendamine aja, ruumi ja vahendite piisavuse tagamine, laste tegevuskeskkonna kujundamine ja mängurühmade moodustamine.
Maapealsed seisud viitavad lennuki tegevusetust seismist perroonil ja takseerimisel tekivaid peatusi. Mõlema puhul arvestatakse, et samal ajal abijõuallikas ei tööta. Saabumise juhtimise all on arvesse võetud ka lühiajalisi hilinemisi (kuni 15 minutit), sest arvestatakse, et enamasti juhitakse sellisel puhul lennuk lennuväljale pikemat marsruuti pidi, kui seda oleks esialgselt tehtud või lastakse lennukil lennuvälja läheduses ooteringe teha. Selliseid suunamisi on statistiliselt arvestatud 80% ulatuses. 20% lühiajalistest hilinemistest määratakse „sõidu ajal“ faasi. Pikemate hilinemiste (kuni 65 minutit) puhul allokeeritakse ainult 30% hilinemistest „saabumise juhtimise“ faasi, kuna on leitud, et pikemaajalisemad, kui 20 minutit, õhus hoidmise hilinemised on väga harvad tekkima. Ülejäänud 70% pikemaajalistest hilinemistest määratakse „sõidu ajal“ faasi.
annaabi.ee 
