" Ent soov luua seksitöötajatele turvalisem keskkond dekriminaliseerimise kaudu ei võta arvesse laiemat pilti, väidab Kate Quinn, Edmontoni Prostitutsioonialase Teadlikkuse ja Tegevuse Sihtasutuse (PAAFE) aktivist. PAAFE on ühiskondlik organisatsioon, mis võitleb prostitutsioonist tuleneva seksuaalse ekspluateerimise ja kahjulike mõjude vastu kogukonnale. "Ma olen kuulnud aastate jooksul liiga paljusid naisi ütlemas, et nad tahaksid teisi võimalusi ja kogemusi," ohkab aktivist. "Ma suunaksin oma energia parema meelega ühiskondliku õigluse teemadele. Ma tahaksin, et teised saaksid nautida seda, mida mina olen nautinud: mõttekat tööd, korralikku palka, võimaluse ja täisväärtuslikku elu." Praegu Edmontonis elava endise seksitöötaja Gloria Neapetungi elulugu kõlab kui klassikaline juhtumikirjeldus. Neljateistaastaselt hakkas ta seksuaalse ärakasutamise tõttu kodust aeg-ajalt lahkuma. Ta töötas tänavail, elades ise veel kodus ja käies koolis.
Nende läbi toimub loodud väärtuste ümberjaotamine selliselt, et oleksid rahuldatud ühiskonna erinevad vajadused, et areneks ja muutuks rikkamaks riik ning kõik ühiskonna grupid oleksid enam-vähem rahul. Riigi üldise stabiilse arengu tagamiseks peab riigieelarve kindlustama muuhulgas ka hariduse, kultuuri, riigi julgeoleku, keskkonnakaitse rahastamise. Kui üliõpilane (ja ka õpetaja ametit pidanud inimene) pean tähtsaks rääkida lähemalt haridusest. Peaministrina suunaksin raha teadus- ja haridustegevusse, kõigile tasemetele – lõpetades kõrghariduse, kutsehariduse ja täiskasvanute ümberõppega. Praegu on näiteks kõrghariduse omandamisel selline olukord, et kehtiv riiklik toetus, mida ei saa kõik üliõpilased, on pigem taskuraha, kuna ei kata isegi kulutusi üürile. Väga paljud üliõpilased peavad seetõttu õpingute kõrvalt ka tööl käima. Õppimise kõrvalt töötamise (või vastupidi) kogemus näitab, et see ei anna õppetöös
annaabi.ee 
