Äärelinnas on täpsus ligikaudu 1500-2000 m. GPS kasutab asukoha määramiseks 27 satelliiti (24 koguaeg ning 3 on mõeldud tagavaraks, kui tuleb ette mõni rike), et võimaldada isikul teada saada tema hetkeline asukoht. Arvutused asukoha kindlakstegemiseks põhinevad lihtsal aritmeetilisel teoorial. (http://ru.wikipedia.org/wiki/A-GPS) Töö A-GPS süsteemis GPS-seade võib joonistada absoluutsed suunad põhinedes kindlale asukohale või anda suunajuhised läbi kaardiseadmete sõltumata isiku asukohast. Head GPS-seadmed tundlike anduritega võivad aga maksta üsna palju. Kuna A-GPS on sobitatud mobiilseadmetele, võtab ta appi GPRS´i ja teenusepakkuja võrgu teave, et määrata praegust asukohta täpselt. Tüüpiline A-GPS toega telefon kasutab GPRS´i või mõnda teist internetipõhist andmesideühendust, et saada ühendust abiserveriga. Esmakordsel kasutamisel võib see olla pisut aeglane
5 Häire, mis ilmneb lugemaõppimise raskustega, sobiva õpetuse, normaalse intellekti ja sotsiokultuuriliste võimaluste juures. See tuleneb sageli orgaanilise põhjuslikkusega puuetest kognitiivsetes protsessides.(Tallinn, 2011) Düsleksikute probleemid võib jagada üldiselt viieks: Sarnaste või seotud asjade segi ajamine. Nagu näiteks tähed ,,b“ ja „d“ või suunajuhised nagu „parem“ ja „vasak“. Probleemid jadadega. Ükskõik, mis jookseb jadas, võib tekitada raskusi, näiteks tähestik või korrutustabel. Probleemid lühimäluga. Düsleksikutel on tihti tõsised lühimälu probleemid. Neil on väga raske ilma abivahenditeta informatsiooni säilitada. Kordinatsiooni probleemid. Düsleksikutel võib esineda füüsilist kohmakust ning sõnade hääldamise probleeme. Seda tuntakse ka düspraksiana.
annaabi.ee 
