vanemad. Peaks mainima, et kasvatus on kahe inimese ( kasvatava ja kasvataja) vaheline interaktsioon. (Hirsjärvi, Huttunen 1991.) Laps mõjutab vanemaid samal määral, kui vanemad last. Interaktsioon toetub suurel määral keelelisele informatsioonivahetusele. Me kõik võtame osa ühises keelemängus. Kasvatuslik mõjutus on alati suunatud kasvatajalt kasvatatavale. Igal kasvatajal on teadvustatud plaan, mida ta kavatseb teostada. Nende plaanide all mõistetakse suunajooni ja põhimõtteid , millele tegevuses toetakse. Kasvatus ei ole omaette väärtus. Selle abil püütakse saavutada mingeid eesmärke. On koole, mille olemus ei toeta õpetaja kui isiksuse jaoks olulisi väärtusi, kuid meie, kui õpetajatel on alati võimalus seda tõestada õpperuumis. Kuid heitlikus ühiskonnas püüab oma vähe isiklikku potentsiaali ja kehvade sotsiaalsete oskustega õpetaja oma üle jõu käivas ametis ellu jääda.
kasvatusega aga mitte vanemad. Kasvatus on kahe inimese (kasvatatava ja kasvataja) vaheline interaktsioon. Laps mõjutab vanemaid samal määral, kui vanemad last. Interaktsioon toetub suurel määral keelelisele informatsioonivahetusele. Me kõik osaleme ühises suures keelemängus. Kasvatajalt - kasvatatavale on alati suunatud kasvatuslik mõjutus. Igal kasvatajal on õigustatud plaan, mida ta kavatseb teostada. Nende plaanide all mõistetakse suunajooni ja põhimõtteid, millele tegevuses toetutakse. Kasvatus ei ole omaette väärtus. Kasvatuse abil püütakse saavutada mingeid eesmärke. T. Kuurme arvates võiks kasvatust kõige avaramalt mõista kasvamise kaasabina. Siiski näeb ta kasvatust rohkem tajutavat ühiskonna ettekirjutustega kohanemise ehk piirangutena. Kasvatuse võiks mõelda hoopis saatjaks ja vabastajaks, mitte piirajaks. Kasvatusel oleks ühtaegu küll võim, kuid samas on ta võimetu tegema seda, mida temalt loodetakse
annaabi.ee 
