on selleks vooluallikaks auto aku ja võimsamate (tavaliselt ka kallimate) süsteemide puhul ka lisaakud. Väga lihtne on voolu iseloomustada hüdrodünaamilist analoogiat kasutades. Oletame, et juhtmed on torud ning pump on vooluallikas. Mööda torusid liigub vesi ning jõuab pumbani. Pump liigutab vee endast läbi, et vesi saaks mööda toru jälle ringiga pumbani tagasi jõuda. Analoogiliselt liiguvad laengud mööda juhtmeid. Elektrivool- elektrilaengute suunatud liikumine. Elektrivoolu suunadeks on kokkuleppeliselt loetud positiivsete laengute liikumist. Tegelikkuses selgus, et metallides on liikuvateks laengukandjateks väliskihi elektronid. Positiivn e laeng on aga kindlalt seotud metallidega moodustades kristallvõrke. Teisiti on olukord elektrolüütides(aluste, soolade ja hapete lahustes) seal kandub elektrivool edasi kahesuunaliselt. Positiivsete ioonide(katioonide) ja negatiivsete ioonide(anioonide) summaarse liikumisena
lühikese võimaluse termin on ära hoitav ja äri kogemused ja juhtimisoskused saab üles ehitada. Lõpuks strateegia eesmärki peab samuti kindlustama teadlikustams kui muutus on vajalik ja seega võimalus olla painduv. Juhtimine eesmärkide kaudu 8 2. Otsustamise käsitlemise suunad Kõigi otsustamise käsitlemise suundi võib ühendada kaheks peasuunaks. Peasuunad omakorda jagunevad all-suunadeks, mis hõlmavad kõiki olulise otsustamise võimalusi. 2.1. Otsustamise käsitlemine tegevuse seisukohalt Esimese suuna eesmärgiks on kirjeldada juhtimispraktikas valitsevat otsustamisolukorda ja selgitada seal esinevaid vigu. Üldjuhul on tegemist otsustamise sõnalise kirjeldusega. 2.1.1 Otsustamine kui valik püstitatud tingimustele on vastavad variandid juba olemas. Probleemiks, mis otsustajal tuleb lahendada, on valida olemasolevatest
Lahkumiste ja avastamiste põhjusteks olid: kodumaal ei jätkunud kõigile tegevust, kuna viljakat maad oli vähe. Eelduseks oli see, et ümberringi oli palju merd ning neil oli suur röövimisiha. Pere nooremad pojad, kellele maad ei jätkunud, pidid elatist teenima hakkama kas kaupmehena või röövretkedest. Nii hakkasid kujunema röövretked, kes hakkasid eriti 8.-9. sajandist alates regulaarselt rüüstama poliitiliselt killustatud Lääne-Euroopat. Olulistemateks suunadeks olid ida (tuntud kui varjaagid (Rootsist), tänu neile loodi Vana-Vene riik. Nad olid seotud ka eestlastega Läänemere kaudu. Nende vahel toimusid suhtlus ning sõditi ülemvõimu pärast Läänemerel) ja läände (tuntud kui normannid (Norrast ja Taanist). Taanist pärit normannid tegid röövretki Prantsusmaale (rünnati peamiselt põhja rannikut, kuid tervet ala nad vallutada ei suutnud; Frangi
annaabi.ee 
