Toris asutati Eesti esimene karskusselts; Tartu ülikoolis ja teistes õppeasutustes algas 1889 üleminek vene õppekeelele. 17. november Oma viimase istungi pidas a-st 1319 tegutsenud Tallinna magistraat. 1893 Kundas hakkas tööle Eesti esimene hüdroelektrijaam (210 kW). 1895, 7. mai Tallinnas esimene mootorrattasõidu demonstratsioon. Tartu Postimehe toimetajaks sai Jaan Tõnisson, suunaandjaks Villem Reiman; 1896 Tallinnas ja Tartus esimesed kinoetendused. 27. juuli Avati Muhu ja Saaremaa vaheline Väinatamm. 23. august Tallinnas esimene autosõidu demonstratsioon. 6. oktoober Liikluse avamine esimesel kitsarööpmelisel raudteeliinil (Pärnu-Valga). 1897, 28. Ülevenemaaline rahvaloendus. jaanuar 1899 Restus asutati Eesti esimene ühispiimatalitus. 27.-29. juuni Tartus Vanemuise seltsimajas toimus Eesti I põllutöökongress.
1938 Võeti vastu teine looduskaitseseadus, mis laienes turismile ja kodukaunistusele, vastav valitsemisasutus nimetati Loodushoiu ja Turismiinstituudiks (direktor P. Päts). Pärast II maailmasõda läks aastaid, enne kui taaselustati tegevuse katkestanud ühiskondlikud looduskaitseorganisatsioonid ja vastavad riiklikud struktuurid. Tänu iseseisvuse ajal saavutatule olid Eesti looduskaitsekogemused tollase Nõukogude Liidu piires suunaandjaks. Keskkonnakaitse seos baas- ja rakendusteadustega Keskkond tingimuste kompleks, milles biosüsteem asub. Ühelt poolt on see aineline oleluskeskkond (nt. vesi, muld, teise organismi sisemus), teiselt poolt kõigi mõjutavate välistegurite (meteoroloogilised, edaafilised, biootilised jm. tegurid) kogum. Keskkonnakaitse meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks.
sajandi vahetus) - Gustav III aeg. Rokokoo. Vanema barokkaia ümberehitus, lihtsustus. Pikitelg, alleed. Prantsuse aedades oluline kanali motiiv on Rootsis ja Taanis teisejärgulise tähtsusega. Selle põhjuseks on paleede paiknemine mere läheduses või hoopiski saarel - iseloomulikumad näited on Frederiksborg ja Hirschholm. TAANI REGULAARAIAD Taani arhitektuuris valitses 17.-18. saj elav tegevus, kusjuures meistrid olid peamiselt flaamid ja hollandlased, hiljem oli peamiseks suunaandjaks Prantsusmaa. Taani aiakunst on märkimisväärne kuningas Frederik IV (1671-1730) ajal, kes oma valitsuseelsel ajal oli külastanud kõrge aiakultuuriga maid, peamiselt Itaaliat ja Prantsusmaad. Taani maastikuarhitektuur ja aiakunst põhineb ajaloolistel aedadel, mis on pärit 17. ja 18. sajandist. Taani 17. sajandi renessanssaiad on suurel määral tänaseks kadunud, jäänud on väga vähesed näited osalisest rekonstruktsioonist ja taasinterpretatsioonist. Vaid Rosenborgi
annaabi.ee 
