Kutseliste teatrite rajamine Kutseliste truppide rajamisega 1906.aastal Tartu ,,Vanemuises" ja Tallinna ,,Estonias", 1911.aastal ka Pärnu ,,Endlas" astus eesti teater uude arengujärku. Neile üldrahvalike korjanduste toel püstitatud esinduslikud hooned said juba ise rahvuslike kultuuripüüdluste sümboleiks; ja hoonete planeerimine ,,rahvamajadena", kus toimusid ka muud avalikud üritused, kinnitas eesti kultuuri, sealhulgas teatri demokraatlikku loomust. Jätkuvalt oli suunaandev eeskätt ,,Vanemuise" tegevus, nüüd Karl Menningu juhtimisel (1906-14). Sellega pandi süstemaatilisele näitlejakoolitusele, ansamblimängule ja realistlikule esituslaadile tõhusad alused. 5 Teatrielu areng aastatel 1918-1940 Eesti iseseisvumine 1918. aastal kaotas senised tsensuuripiirangud ning andis teatritele siiamaani puudunud riigi- ja omavalitsustepoolse ainelise toetuse. Järgneva kahekümne aasta
Klassitsism pani end Prantsuse teatris maksma ~1640. Kirjanduskriitik Boileau kerkis esile tema meelest poeet peab matkima looduse tõest ja üldkehtivat osa, mida saab üksnes mõistusega määrata. Toetudes antiigi kogemusele peab teos olema ratsionaalselt korrastatud. Luuletajat ajendagu loominguks südame hääl, kõlbeline eesmärk. Klassitsistliku esteetika mõjud ulatusid 18. sajandisse. Mõnegi noorema rahvuskirjanduse kujunemises oli klassitsismil suunaandev roll, nt Ida-Euroopa riikide kirjandustes. 15) 17. saj proosa. Proosa polnud klassitsismis eriti hinnatud ja reegleid keegi ei kirjutanud proosakunstile. Püüti antiiki kõiges matkida. Proosa arenes siiski jõuliselt, eelkõige kelmiromaani ja Cervantese mõjul. Barokis oli keskseks allegoorilisus ja sümbolism. Põimiti fantastilisi kujundeid ajaloolise reaalsusega. Olid ka väikesed proosazanrid, nagu filosoofiline miniatuur, maksiim ja sentents
annaabi.ee 
