meetod ei sobi kandekonstruktsioonide valmistamiseks. 41. Kirjeldage survevaluprotsessi, andke protsessi põhimõtteskeem. Survevaluprotsessis antakse tooraine punkrist masina töösilindrisse, milles see liigub edasi teo abil. Samaaegselt toimub materjali kuumutamine. Kui vajalik kogus materjali on teo ette kogunenud, liigub tigu silindris edasi surudes pehme massi vormi. Silinder lõpeb suulisega, mille abil saab reguleerida plasti voolu hulka valukanalite süsteemi. 42. Kas survevalu abil saab valmistada pikkade kiududega armeeritud tooteid? Selgitage! Armeeritud plastide survevalu võib tingida vajaduse teistsuguste kruvide järgi. Eesmärgiks on vältida kiudude purunemist siirde ja survetsükli jooksul. Ühe võimalusena kasutatakse kaksikkruvi, mille korral materjal liigub teineteisest piisaval kaugusel olevate kruvide vahel. 43. Mida kujutavad endast BMC ja SMC massid?
· Korde pikkuseks on 7-8m. Noorel hobusel kinnitatakse korde sisemise suulise rõnga külge, õpetatud hobusel võib korde kinnitada sisemisest rõngast üle kukla välimise rõnga külge. Kordet ei tohi kinnitada otse läbi sisemise rõnga välimise rõnga külge. · Kordepiits on piisava pikkusega, et vajadusel hobust ergutada · Kordetamisel võib kasutada erinevaid abiratsmeid, mille abil leida hobusele õige asend ja rüht ning mis aitaksid hobusel leida kontakti suulisega. RATSUTAJA KÄITUMINE TALLIS Tall on hobuse kodu, kus ta viibib suurema osa ööpäevast. Inimesed peavad käituma tallis rahulikult, vältides igasugust jooksmist ja karjumist ning üldist kära. Tall peab olema hobusele võimalikult rahulik ja mõnus. Eriti on vajalik rahulik õhkkond söötmiste ajal, sest hobune vajab söögirahu. Kui hobustel on võimalik süüa rahulikult, siis nad ei õpi toitu ahmima ja neil ei teki seedeprobleeme.
Suuline kõne on kõneloome programmi otsene väljund (jätame kõrvale võimaluse, et inimene mõtleks teksti sisu varem läbi). Kirjaliku kõne puhul on aga programmeerimise tasandeid enam: pärast mõtte formuleerimist suulises plaanis tuleb see sisekõne abil kohandada kirjaliku kõne nõuetele. Seega teksti suulist ja kirjalikku esitust vahendab sisekõne. Kui nimetatud etapp jääb ära, ongi tegemist lihtsalt suulise teksti kirjaliku realiseerimisega. Kirjalikul tekstiloomel on suulisega võrreldes ka üks eelis — järeltöö võimalus. Kirjalik tekst on kõne materialiseeritud vorm. Kirjutatut on võimalik täiendada ja parandada. Järeltöö võimaldab teadlikustada tekstiloome operatsioone ja ühtlasi mõjutada selle kaudu ka suulist tekstiloomet. Kõne vormid. Sõltuvalt avaldumisvormist eristatakse suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. Kirjalik kõne on seejuures teisene ning seda kasutavad ainult arenenud ühiskonnad
annaabi.ee 
