III SILMALIIGUTAJANÄRV silmaliigutajad lihased, ülalautõstur N. OCULOMOTORIUS - vegetatiivsed kiud pupilliahendajale - reguleerivad nägemisteravust IV PLOKINÄRV silmamuna liikumine N. TROCHLEARIS V KOLMIKNÄRV sensoorsed kiud hammastelt, keele limaskestalt, N. TRIGEMINUS igemetelt, suulaelt, nahalt näo piirkonnas motoorsed kiud mälumislihastele ja kõrvasüljenäärmetele VI EEMALDAJANÄRV silmamuna liikumine (silmamuna liikumisega on seotud N. ABDUCENS ka III ja IV närv) VII NÄONÄRV sensoorsed kiud: maitsetundlikkus keele eesosast N. FACIALIS motoorsed kiud: mälumislihastele ja
Lisaks on süljes veel makromolekule: glükoproteiinid, mukopolüsahhariidid, lüsosüüm, IgA ja veregrupi substantsid. 5.2. süljenäärmete talitluse regulatsioon Impulsid süljenäärmetele lähtuvad piklikaju sekretoorsetest keskustest (nucl. salivatorius sup => n. facialis => harud süljenäärmetele va. gl. parotis et gll. buccales. Nucl. salivatorius inf => n. glossopharyngeus => harud gl. parotis'ele ja gll. buccales'le), aferentsed signaalid tulevad suust ja suulaelt (maitse, puutumine) ning ninast (lõhn) ja kõrgematest keskustest (ettekujutus). Puhkeolekus sekreteerib gl. submandibularis 71% (limajas sülg), gl. parotis 25% (vedel sülg) ja gl. sublingualis 4% sekreteeritud süljest, pärast stimulatsiooni suureneb gl. parotis'e osatähtsus (34%). Veerikka sülje eritumist mõjutab kolinergiline, - adrenergiline ja substants P stimulatsioon, mis käivitab aktiivsema Ca2+ sisenemise tsütoplasmasse.
annaabi.ee 
