katab ripsmeline limanahk. Kolm kehaosa: kärss, kaelus, ja pikk kere. Suu on kaeluse serva all. Suukeelik, paarilised lõpuspilud. Vett ja ühtlasi toitu ajavad suhu epiteeli ripsmed. Elavad urgudes või majades, söövad setet või planktonit. Loote arenemisel radiaalne lõigustumine ja teisene suu; enamasti ripsmeline, planktiline vastne. Kaks klassi: üksikult urgudes elavad neelhingsed ja koloonialised, lõpustega sulgpeased 77. Neelhingsed kärss e.lukis on lihaseline, suukeelikust toetatud elund settes puurimiseks. Lukist eraldab muust kehast peen kael, kaelus lihaseline, kehasein limane ripsepitel, suu kaeluse serva all, söögitoru külgseintes lõpuspilud, mille kaudu väljub suust sisenenud hingamisvesi. Toit kulgeb soolde piki ripsmevagu neelu põhjas. Seedimine maksjätketes. Pärak keha lõpus. Kaks suurt pikiveresoont. Närvirõngast neelu ümber lähtuvad selgmine (suurem) ning kõhtmine närvitüvi. Lahksoolised. Väline viljastamine; täis- või vaegmoone
sisse, jäik jätke suukeelik. Tagapool läbivad neelu- ja kehaseinu paarilised lõpuspilud. Vett ja ühtlasi toitu ajavad suhu epiteeli ripsmed. Elavad urgudes või majades, söövad setet või planktonit. Loote arenemisel radiaalne lõigustumine ja teisene suu; enamasti ripsmeline, planktiline vastne. 77. Poolkeelikloomade (Hemichordata) kaks põhirühma: ehituse ja eluviisi võrdlus Neelhingsed (Enteropneusta): Kärss ehk lukis on lihaseline, suukeelikust toetatud elund, kohanenud peristaltiliselt settes puurimiseks. Lukist eraldab muust kehast peen kael. Kaelus on samuti lihaseline, ette suunatud servaga vall. Kehasein on limane ripsepiteel. Suu kaeluse serva all. Neelulae jätke, suukeelik, ulatub toesena kärsa sisse. Söögitoru külg- seintes kummalgi pool rida hoburaudjaid lõpuspilusid, mille kaudu väljub suust sisenenud hingamisvesi. Toit kulgeb soolde piki ripsmevagu neelu põhjas. Seedimine maksjätketes. Pärak keha lõpus
annaabi.ee 
