Harva ka lõimetishoolet. Moone: okasnahksed: vabalt ujuv ripsmeline vastne kinnitub moondumiseks põhja, moonde iseloom sõltub klassist. Poolkeelikloomad: täis- või vaegmoone ripsmelise vastsega. Poolkeelikloomad: Üksikud või koloonialised mere- loomad; ussi moodi kehaga, mida katab ripsmeline limanahk. Kolm kehaosa: kärss, ettepoole suunatud servaga kaelus, ja pikk kere. Suu on kaeluse serva all. Neelu laest suundub ettepoole, kärsa sisse, jäik jätke suukeelik. Tagapool läbivad neelu- ja kehaseinu paarilised lõpuspilud. Vett ja ühtlasi toitu ajavad suhu epiteeli ripsmed. Elavad urgudes või majades, söövad setet või planktonit. Loote arenemisel radiaalne lõigustumine ja teisene suu; enamasti ripsmeline, planktiline vastne. 77. Poolkeelikloomade (Hemichordata) kaks põhirühma: ehituse ja eluviisi võrdlus Neelhingsed (Enteropneusta): Kärss ehk lukis on lihaseline, suukeelikust toetatud
Toeseplaadid on mitmekesise kujuga, kuid pisikesed ja kehaseinas peidus. Suud ümbritseb 10-30 hargnevat, sissetõmmatavat kombitsat. Kloaaki avanevad pärak, kaks hargnevat vesikopsu ja torujad Cuvier' elundid, mida loom ärritamisel välja paiskab. Arenenud veresoonkond. 76. Poolkeelikloomad - Üksikud või koloonialised mere- loomad; ussi moodi kehaga, mida katab ripsmeline limanahk. Kolm kehaosa: kärss, kaelus, ja pikk kere. Suu on kaeluse serva all. Suukeelik, paarilised lõpuspilud. Vett ja ühtlasi toitu ajavad suhu epiteeli ripsmed. Elavad urgudes või majades, söövad setet või planktonit. Loote arenemisel radiaalne lõigustumine ja teisene suu; enamasti ripsmeline, planktiline vastne. Kaks klassi: üksikult urgudes elavad neelhingsed ja koloonialised, lõpustega sulgpeased 77. Neelhingsed kärss e.lukis on lihaseline, suukeelikust toetatud elund settes puurimiseks.
annaabi.ee 
