puutudes iga kord reageerimisviisi välja töötama. Eksternaliseerimine puudutab alateadliku motivatsiooni ehk seesmiste seisundite sobitamist inimese vahetus ümbruses toimuvaga. 13 Nii on hoiaku muutmine kergem, kui: 1) See toimub vähehaaval ja/või inimese tegevusele pigem perifeersete kui tsentraalsete hoiakutega. 2) Inimene on seisundis, mis on suhteliselt vaba teda lõhestavast seesmisest ärevusest. Hoiakud on suuer osas pärilikud (Eysenck, Wilson). Meil kujunevad hoiakud siis, kui me saame objektiga järjest enam tuttavaks (Petty, Caccioppo). Inimese hoiak kujuneb tõenäoliselt saadava tuemuse uskumusest - see tähendab, et hoiaku tekkes osalevad tulemuse tõenäosuse hinnangud (Ajzen, Fishbein). Uskumuste tasandid suitsetamise suhtes (Fishbein): 1) Teadvustamine ehk teadlikolek - tarbijad olid teadlikud, et terviseametkondade väitel on suitsetamine ohtlik.
Tõsised, pühaklikud või hirmuäratavad jumalad on ümbritsetud elurõõmsatest, veetlevatest naistest , kes kehastavad mitmesuguseid alamaid jumalaid ,deemoneid ja haldjaid. India skulptuuri ei pea kinni maistest vahekordades ja proportsioonidest, sest inimesed esinevad mitme pea ja paljude käetga. Teoset materjaliks on kivi, kuid ümarplastilisteks vabaskulptuurideks on juba iidsetest aegadest kasutatud ka vaske ja pronksi. Suuer ja huvitava osa india kunstis moodustavad ka minatuurmaalid. Pearõhk o nasetatud voolavale, kaunile joonele ja kirgasetle värvidele. Valguse ja varju kujutamisele rõhku ei panda. Pildid suuremalt jaolt kujutavad stseene muinasjuttudest ja rahvaeepostest. Skulptuur: dünaamiline, mänglev, liigutused-zestid mitmekesised. Kehad painduvad, proportsioonidest kinni ei peeta. Inimesed mitme pea ja paljude jäsemetega, ka inimestest-loomadest kombineeritud olendid.