Kalandus · Territoriaalvesi kuni 12 meremiili laiune riigi territoorium meres. · Majandusvesi kuni 200 meremiili laiune mereriba, kus on lubatud majanduslik tegevus (kalapüük, maavarade kaevandamine), kui neil on selleks luba (riigilt, kelle ala see on). Suurem osa kalavarudest: 1) Maailmamere pinnakihtides (palju toitu, hapnikku) 2) Külmade hoovuste piirkonnas (need toovad hapnikku) 3) Suurte jõgede suudmealades. Kalapüük toimub: 1) Maailmamerest 2) Siseveekogudest (järved) 3) Kalakasvatus · Akvakultuurid vees kasvatatavad taimed ja loomad, mida inimene kasutab toiduks. · Kalapüügi meetodid: 1) Rannikumüük kõik kala müüakse edasi. Siseturu tarbeks. 2) Avamere püük majandusvee ulatuses. Sadamatesse tekivad suured kalatöötlemiskombinaadid. 3) Ookeanipüük väga kallis; mõned ükskikud suurriigid (Kanada, USA). Probleemid: 1) Ülepüük.
püügikogused ja püügiajad, püügikeeld (nt vaalapüük on lubatud vaid teaduslikel eesmärkidel). Röövpüük- kalade massiline püük, ei jälgita varude taastumist ja see võib põhjustada liigi hävimise. N: Kaspia merest püütakse massiliselt tuuralisi, sest elanike jaoks on see ainsaks elatusallikaks. Kalarikkamad veed: 1) parasvöötme ja lähispolaarsetes vetes- külmas vees on rohkem hapniku ja planktonit. 2) külmades hoovustes. 3) jõgede suudmealades (jõed toovad kaasa toitaineid). 4) madalamad ääremered, kus on rohkem toitu. Kalarikkamad ookeanid ja nende osad: Vaikne ookean- loodeosa (Jaapan, Venemaa, Hiina); kirdeosa (Kanada, USA, Mehhiko); Lõuna-Ameerika läänerannik (Peruu, Tsiili). Atlandi ookean- kirdeosa (Norra, Island, Suurbritannia, Hispaania); loodeosa (USA, Mehhiko); Aafrika läänerannik (suured kalavarud, kuna püütakse vähe); Atlandi ookeani põhjaosa (kalavarud tugevasti laastatud)
organismidele. Nafta mõjutab osaliselt või täielikult taimset planktonit, mis on toiduks ühele osale mereloomastikust. Kalade naftasaadustega määrdumine mõjutab nii keskkonda kui ka majanduslikku 4 vaatepunkti, kuna nad on üheks oluliseks toiduallikaks. Kalad puutuvad suuremas koguses mürgiste ainetega kokku lahtedes ja suudmealades, mitte avamerel, kus naftat surmavas koguses ei leidu. - Taimestik Taimede kokkupuutumine naftasaadustega on probleemiks kõikidele kaldajoone läheduses ja vees elavatele eluvormidele. Meres ulatub taimestik kuni kümne meetri sügavuseni, seetõttu on suurem reostuse mõju madalikel ja kõvapõhjalistes kasvukohtades, kus elustik on liigirikas ja isendirohke. Mürgiste ainetega määrdumine ning imendumine on ohtlik nii taimedele endale, kui ka neist toituvatele loomadele. - Linnud
Põhjustavad seedetrakti haigusi, koolerat. V. cholerae serogrupp O1 jaguneb Inaba, Ogawa, Hikojima serotüüpideks ja klassikaliseks ja el tori (hemolüsiin, polümüksiin) biotüübiks. Enterobacteriaceaest eristab: Oksüdeerivad suhkruid. Üks vibur. Kasutavad valke, lipiide. On G-. Epidemioloogia. Pandeemiaid põhjustab serotüüp O1, suremus arenguriikides on kõrge. O139 võib põhjustada sarnaseid haigusi, pandeemiat. Organismi leidub jõgede suudmealades ja merekeskkonnas üle maailma, seostatakse kitiiniga koorikloomadega. Suudab vees vabalt paljuneda. Temaga saastunud vetes suureneb tekitajate arv soojadel kuudel. Levib saastunud toidu ja vee tarbimisel. Otsene inimeselt inimesele levik on kõrge infektsioosse doosi (108) tõttu harv. ID on kõrge sellepärast, et suur osa notitakse maos happe poolt maha. V. cholerae virulentsusfaktorid. • Koolera toksiin – elektrolüütide ja vee hüpersekretsioon
annaabi.ee 
