teras, kemikaalid, põllumajandustooted, rasketööstuse tooted. Peamised kaubanduspartnerid on Ameerika Ühendriigid 46,2 %, Hollandi Antillid 13,5 %, Hiina 3,2 % . Riigilipp Riigivapp Angeli juga Orinoco jõgi Pico Bolivar Ajalugu 1498. jõudis esimese eurooplasena Orinoco jõe suudemesse Cristoph Columbus. Pärismaalasteks olid seal aravaki ja kariibi indiaanlased. Nende elamud olid viadele ehitatud ning asulad meenutasid Veneetsiat. Sellepärast nimetasidki hispaanlased selle maa Venezuelaks. 1550. Aastatel saabusid esimesed hispaanlastest sisserändajad. 1790. Aastal korraldati ülestõus iseseisvuse saavutamiseks- see oli esimene vastupanu Lõuna-Ameerikas. 1806. Toimus uuesti vabadusliikumine. 1811. Võeti vastu Venetsueela iseseisvusdeklaratsioon.Vabadusvõitlus jätkus.
Osa isureid küüditati 1480. aastail Venemaa siseosadesse, asemele toodi venelasi. Kui Ingerimaa 1617. aastal Stolbovo rahuga Rootsi koosseisu läks, lahkus suur osa sajandite vältel õigeusklikeks saanud isureid luterluse pealesurumist peljates Venemaa siseossa Oredezi jõgikonda. Paigalejäänud sulasid osalt kokku lahkunute asemele kolinud luteriusuliste ingerisoomlastega. Põhjasõja käigus vallutas Venemaa Ingerimaa tagasi. 1703. asutati Neeva suudemesse impeeriumi uus pealinn Peterburi, mis tõi kaasa venelaste ulatusliku sissevoolu Ingerimaa idaossa. Samas kujunes nende asuala vahetus naabruses asuv suurlinn isuritele võimsaks peibutiseks, kuhu suunduti tööle ja elama, eriti peale pärisorjuse kaotamist 1861. aastal. See tähendas vene keele ja pruukide levikut. Isurid pidasid ajaloo vintsutustele siiski pisut paremini vastu kui vadjalased. Osa vadjalasi isegi isuristus. 1848. aastal loendas P. von Köppen 17 800 isurit. 1897
pindala on 1930 km² elanikke on 2 762 259 (2001), tihedus 1. 431,5 in/km² Caracases on viis haldusüksust: Baruta ,El Hatillo,Chacao,Libertador ja Sucre Keskmine temperatuur aastaringselt on 26° Caracast peetakse üheks ohtlikumaks linnaks LadinaAmeerikas Caracase lipp vapp Caracas Öine Caracas Caracase inimesed Venetsueela ajalugu Venetsueelat hakati asustama ligi 15 000 aastat tagasi. 1498. jõudis esimese eurooplasena Orinoco jõe suudemesse Cristoph Columbus. Pärismaalasteks olid seal aravaki ja kariibi indiaanlased.Nende elamud olid viadele ehitatud ning asulad meenutasid Veneetsiat.Sellepärast nimetasidki hispaanlased selle maa Venetsueelaks. 1550. Aastatel saabusid esimesed hispaanlastest sisserändajad 1790. Aastal korraldati ülestõus iseseisvuse saavutamiseks see oli esimene vastupanu Lõuna Ameerikas 1806. Toimus uuesti vabadusliikumine 1811
Osa isureid küüditati 1480. aastail Venemaa siseosadesse, asemele toodi venelasi. Kui Ingerimaa 1617. aastal Stolbovo rahuga Rootsi koosseisu läks, lahkus suur osa sajandite vältel õigeusklikeks saanud isureid luterluse pealesurumist peljates Venemaa siseossa (sh Oredezi jõgikonda). Paigalejäänud sulasid osalt kokku lahkunute asemele kolinud luteriusuliste ingerisoomlastega. Põhjasõja käigus vallutas Venemaa Ingeri tagasi. 1703. asutati Neeva suudemesse impeeriumi uus pealinn Peterburi. See tõi kaasa venelaste ulatusliku sissevoolu Ingerimaa idaossa. Samas kujunes nende asuala vahetus naabruses asuv suurlinn isuritele võimsaks peibutiseks, kuhu suunduti tööle (kaubitsejaiks, voorimeesteks, teenijaiks) ja elama, eriti peale pärisorjuse kaotamist 1861. aastal. See tähendas vene keele ja pruukide levikut. Isurid pidasid ajaloo vintsutustele siiski pisut paremini vastu kui vadjalased. Osa vadjalasi isegi isuristus. 1848. aastal loendas P
annaabi.ee 
