värvuse alusel pruunvetikateks, rohevetikateks ja punavetikateks. Veekogudes elavad vetikad justkui kihiti: kõige pindmises kihis on rohevetikad, seejärel on pruunvetikad ning kõige alusmistes kihtides elavad punavetikad. Pruunvetikates ning punavetikates on peale klorofülli ka teisi värvaineid, mis justkui maskeerivad nende rohelise värvuse. Pruunid ja punased värvained soodustavad sügavamasse vette jõudva vähese valguse neeldumist ning seetõttu suudavadki pruun- ja punavetikad elada sügavamates veekihtides. Vetikate puhul ei eristata taime osi -neil puuduvad vars, lehed ja juured. Kogu vetika keha nimetatakse talluseks. Mõned vetikad kinnituvad veekogu põhjale risoididega, kuid vaid selleks, et vesi neid edasi ei kannaks. Tuleta meelde, milleks vajavad maismaataimed juuri ning varsi!
kui ka välispinnal või tarindi sees). tüüp B hüdroisolatsioon saavutatakse konstruktsiooni enda omadustega (veekindel betoon, ka vuugilindid). tüüp C hüdroisolatsioon saavutatakse drenaazi süsteemiga, kusjuures süsteem peaks olema vee ärajuhtimise süsteemiga. Kõik hüdroisolatsioonimaterjalid on mittemädanevad ja veetihedad, seetõttu need suudavadki tarindeid kaitsta niiskuse ja vee eest. [1] 8 3. HÜDROISOLATSIOONI SÜSTEEMID Võimalikud hüdroisolatsiooni süsteemideks on veetihe tihenduskrohv tsemendi baasil, veetihe betoon, kokku sulatatud veetihedad bituumenpaanid ning veetihedad kunstmaterjalist paanid. [3] 3.1 Veetihe tihenduskrohv Tihenduskrohv ehk isolatsioonikrohv on tsemendi baasil tehtud veetihe krohv
kilomeetri sügavuseni. Teadlased pole tänini selgusele jõudnud, kui palju erinevaid elusolendeid ookeanis elab. Igal aastal avastatakse juurde sadu uusi taimi ja loomi, keda kunagi varem nähtud pole. Meredes leidub värvikirevaid loomi, keda esmapilgul võiks taimedeks pidada. Kilomeetrite sügavusel süvameres elavad kummalise välimusega kalad, kes suudavad neelata endast poole suuremaid loomi. Meri on koduks väga paljudele taimedele ja loomadele. Suurem osa neist suudavadki ainult meres elada. Magevette sattudes enamik neist sureb. Lisaks sellele, et meredes elavad ainulaadsed loomad, on seal ka väga suur osa elustikust. Toon ühe näite. Euroopas elab umbes 750 kalaliiki, vast ainult 200 neist elab magevees. Varasematel aegadel oli meresõit veelgi olulisem kui praegu. Väljapääsu pärast merele on peetud pikki ja veriseid sõdu. Väljapääs merele tähendas uusi kaubateid ja need omakorda suurt raha.
annaabi.ee 
