Eesti elanikud- sõbralikud või vaenulikud võõraste suhtes? Laura Koop Sissejuhatus Statistikaameti andmetel1 on 2015.aasta 1. jaanuari seisuga Eesti 1 313 271 elanikust eestlasi 907 937, venelasi 330 258 ning muid rahvusi kokku 64 232, nende hulgas kõige rohkem ukrainlasi, seejärel valgevenelasi, soomlasi ning vähemal määral tatarlasi, lätlasi, poolakaid jne. Arvestades tänast olukorda maailmas ja eriti Euroopas, mil mujalt maailmast on meie poole teel sadu tuhandeid põgenikke2 ning Euroopa Komisjoni programmi3, mis neid inimesi Euroopas ümberasustada kavatseb, on oluline arutleda, kuivõrd on meie ühiskond valmis ja jätkusuutlik võtmaks vastu teistsuguse kultuurilise tausta ja maailmavaatega inimesi. Elanike seisukohtade ja sõbralikkuse või vaenulikkuse analüüsimiseks tuleks esmalt defineerida mõiste „võõrad“ ehk eelkõige puudutab see mõiste juba siin elavaid vene rahvusest inimesi (arvestades ela...
pronks. Tihenesid sidemed teiste rahvastega ning arenes kaubavahetus. Muistsel ajal ei tuntud veel raha, vaid kaupu vahetati üksteise vastu. Eestlased ansid ülemerekaupmeestele vastukaubaks lina, mett, karusnahku, vilja, vaha. Meile toodi meretaguste kaupmeeste poolt soola, rauda, hõbedat, merevaiku, tööriistu, relvi. Arenes põlluharimine ning asustus muutus paiksemaks. Põldu hariti aletegemise teel. Kõigepealt raiuti puud maha ja lasti hästi ära kuivada. Kuivanud puud ja väsa suudati pälema ning tuhk aegi ühtlaselt laiali. Tekkinud tuhk oli heaks väetiseks. Hiljem tekkisid ka põlispollud. Maad kunti algelise adraga. KESKMINE RAUAAEG (450-850 AD) Rohkesti on teada keskmise rauaaja peitleide - relvade, tööriistade ja ehete (sealhulgas ka väärismetallist) kogumeid. Enamik leide on saadud linnustest ja asulatest, sealhulgas peaaegu täielikult läbi uuritud Rõuge linnuselt ja ulatuslikult kaevatud asulakohalt selle linnuse lähedal
annaabi.ee 
