Massilise parmude esinemise korral võivad parmuhammustused ohvrit päris tugevast kurnata kuna nende sülg on küllaltki mürgine. Parmud kannavad tihti peale edasi ka igasuguseid haigusi, kuna nad võivad imeda verd ka korjustelt mis on juba mitme päeva vanused. (Vikipeedia 2013) Verd imevad vaid emased parmud kuna seda on neil vaja munade soodsaks arenguks. Isased parmud toituvad aga taimsetest mahladest ning nemad meid ei ründa. Isaste suuaparaat pole vastavalt arenenud. Emaste parmude suised aga töötavad kääride põhimõttel. Mistõttu voolab parmu hammustusest tihti palju verd, mida üritavad kätte saada mitmed teised kärbsed (Luig 2006) Putukatel on üleval ja all kaks paari lõugu. Sääse lõuad on loodud torkamiseks. Lähedane kontakt pole seetõttu väga valus. Parmu ülemised lõuad on jõhkrad, seepärast on tema hammustus valus. Alalõuad meenutavad renne, mille kaudu parm oma sülge verre nõrestab, et
kaladel keha tagasihoidlik; pea suur, keha väike molluskite seedekulgla sopistunud > pikem > võimaldab suhu ahmitud toidust rohkem saada loomastik seal on valdavalt lihatoiduline süvikutes ei ole pime, sest organismidel on oma helendavad ,,lambikesed" Jagunemine toitumise järgi: hõljumistoitujad molluskid, käsnad- kasutavad limavõrku, et kuhjata kokku vees hõljuvat materjali. Lisiidium: tigu meiofauna puhul: keeruline suuaparaat dentakulaarne setesöömine harjasussid Liikide tsonaalne levik Madalaveelises litoraaltsoonis (Litoraal on ookeanide, merede, järvede jt veekogude bentaali ökoloogiline sügavusvöönd, mis üldiselt hõlmab ranniku- (kalda-) piirkonna, kus kasvab fütobentos ehk põhjataimestik. ) domineerivad hõljumistoitujad. Sügavamal on hõljumistoitujate liike aina vähem, süvikutes aga nende arv jälle suureneb. Ka kiirevoolulistes veekogudes on nende arv suhteliselt kõrge.
annaabi.ee 
