Surma kui olemuse kohta on minul endal hoopis teine arvamus. Ma nõustun Cioraniga selle kohapealt, et surma peab teadvustama,et saaks hinnata elu väärtuslikust. Inimesed kipuvad unustama kui ilus ja hea on olla elus seni kuni juhtub midagi draagilist nende lähedastega või iseendaga. See on kui äratus meelelahutuslikust Pascali elusüsteemist ning kohustab arvestama paratamatusega ehk siis surmaga. Samas muidugi oleks lollus sellest igapäev konstantselt mõelda. Sellesse peaks sutuma austusega. Eks väidetavalt ole surm järgmine tasand meie teekonnast. Seega ma iseenda filosoofilise noore inimese nägemuse läbi leiaksin, et vabasurm on kartmine enese ees. See on kui põgenemine reaalsuse ja iseenda ning teiste eest. Karta on kergem kui julgeda öelda tõde.
ühendamise etteotsa. Rahvuskogu otsustas tulevas Saksa kun.krooni talle anda. 28.märts töötati konts.völja, kuid FW IV keeldus troonist. Tahtis Rahvuskogu laiali saata, ei tunnistanud konsti. Juunis saadeti RK laiali Preisi jõul. Revolutsioon Austrias (Ferdinand I, Metternich, Franz Joseph I) -puhkes 13.märts Viinis. Metternich põgenes. Keiser lubas konst. välja töötada, lib.ministrid, keiser Franz Joseph I. Ajapikku hakati revi ka Austrias maha sutuma. ja Ungaris (Lajos Kossuth, Ungari iseseisvumine ja Nikolai I sekkumine, lõpuks 1867. a Ausgleich) - Kossuth oli parlamendi liige, liberaalne. Tema juhtimisel kuulutati aprillis 1849 Ungari vabariigiks, ise sai presidendiks. 1849 oli rev.igal pool lüüa saanud. F.J.I kutsus Nikolai I appi Ungari ülestõusu vastu- saatiski hiigelarmee Austriale appi- surusid Ungari maha- verine arvete õiendamine. 1867 Ausgleich- otsustati lõplikult Ungari saatus. Austriaga sidus truuduse vanne