, 2006). Merisutt on levinud Atlandi ookeani põhjaosas, Vaikse ookeani põhjaosas ja Kaspia meres. Läänemeres on merisutt siiski eksikülaline, teada on veidi üle 20 leiu, enamik neist Liivi lahest, mõned leidu ka põhjarannikult. Paljunemise kohta Eesti jõgedes kindlaid andmeid pole, kuigi aeg-ajalt on üksikuid isendeid Pärnu jõest püütud. Merisutt on põhjalähedane, viibib enamuse ajast ranna lähedal ja jõe suudmeosas, mida meri üle ujutab (Fagan, 2002). Sutti peetakse haruldaseks siirdekalaks. Vastseid leidub mudas, kuid täiskasvanud eelistavad kruusaliivast põhja. Merisutid on sisenenud Suur järvistusse (joonis 3) Atlandi ookeanist, laevastiku kanalite kaudu. Esimene silmuline leiti Ontario järvest 1830.aastal. Niagara juga tegutses nagu looduslik takistus, et merisutid ei pääseks Erie, Huron, Michigan ja Superior järvedesse. Welland kanali ehitamisega kaasnenud ümbersõit ja 1919.aastal süvendamisega, kaasnes
T66d tegidnad kiirus- tades - aeglane t66 on laisk t66, aeglasepollumehe kuly jaab suvele jalgu ning tema loikus upub sugisvihmadesse, tema vili hallitab rougus ja ta pere peab nalja peletamiseks volgu tegema. Aeglase perenaise kasikivile kasvab sammal ja ta ei saa seda enam kiiresti kaima, tema jahu 16peb astjastja tema lapsed on naljas. Aeglase tiidruku varten veereb loiult, see ei anna peent heiet, tiidruku sark ei saa kerge ja ohuline, tema noore jhu notkus jaab jameda kanga varju ega sutti noore mehe pilk tema nage- misest. Kasi, miska ta veimevakka taidab, ei nae kihlasormust ja kortsub vanatiidrukupolves. Aeglase inimese kasi ei kaj hasti ja ta on kularahva- pilgata - ja kes siis tahab pilke alla sattuda?! Ei - virk kasi ja kiire samm - need olid joudeolekust rohkem vaart. "Aeg, t6us ja moon ei Datakellegi jarele," utles kularahvas ja seeparastDli inimeste elu t66kas, nii poisikesel kuj taismehel, nii mehel kuj naisel. Varakevadest esimeste halladeni ei
annaabi.ee 
