ehitus algusest lõpuni läbi tehtud koos vajalike tõestustega. Meie peame siin paratamatult tegema käsitluses teatud kärpeid, sest muidu me asja tuumani pikka aega ei jõuakski. 13.1 Suunatud lõikude hulk Märkus 13.1 Punkt on meie jaoks algmõiste, mida me ei defineeri ja mida on aasta- tuhandeid näitlikult ette kujutatud, kui pikkuseta ja laiuseta objekti. Punkte tähistame suurte trükitähtedega. Fikseeritud punkti korral ka- sutame reeglina suuri trükitähti tähestiku algusest, näiteks A, B, C. Kui on tegemist suvalise punktiga, siis tähestiku lõpuosast, näiteks X, Y , Z. Märkus 13.2 Osutub, et ruumi, tasandi kui ka sirge punktide abil saab üsna loomu- likul teel anda igaühe korral eraldi teatava vektorruumi. Definitsioon 13.1 Ruumi, tasandit ja sirget me tähistame järgnevas vastavalt E3 , E2 ja E1 abil. Üldiselt kasutame nende ruumide jaoks ühtset tähist E. Märkus 13.3
Viies osamurrud u ¨hisele nimetajale, saame samasuse x+1 A(x2 + 2x + 3) + (Bx + C)x , x(x2 + 2x + 3) x(x2 + 2x + 3) millest j¨areldub lugejate samasus Ax2 + 2Ax + 3A + Bx2 + Cx x + 1 Antud juhul on reaalseid nullkohti ainult u ¨ks, kordajaid tuleb aga m¨a¨arata kolm. Seep¨arast ka- sutame siin asjaolu, et kaks hulkliiget on samaselt v~ordsed parajasti siis, kui muutuja vastavate astmete kordajad on v~ordsed. V~ottes samasuse vasakul pool vastavad x astmed kokku, saame (A + B)x2 + (2A + C)x + 3A x + 1 Paremal pool ruutliige puudub, st selle kordaja v~ordub nulliga. Seega ruutliikmete kordajate v~ordsus annab meile v~orrandi A+B = 0. Lineaarliikmete kordajate v~ordsus annab teise v~orran-
annaabi.ee 
