Kui disperseeritud aine osakeste mõõtmed on muutub I-st 0-ni. Cl aatom võtab vastu l elektroni ja tema erinevusega ei sõltu reaktsiooni toimumise tegelikust viisist ega 10° - l0 7 meetrit, on süsteem jämedisperssne. Siia kuuluvad o.a. muutub 0-st I-ni. vaheetappidest. suspersioonid, kus tahke aine on pihustunud vedelikus. Siia kuuluvad Protsessi, mille vältel aine loovutab elektrone, nim. Liitaine tekkesoojus. (võrdne nulliga). Aine põlemissoojuseks ka emulsioonid, kus vedel aine on pihustatud vedelikus. Kui aine oksüdatsiooniks , elektroni sidumist nimetatakse nim.ühe mooli aine täielikul põlemisel esinevat soojus efekti
dispersseks süsteemiks. Kui disperseeritud aine Met-i aset-l vette siirduvad met-i ioonid vee pol-te mok-de H=U+nRT. Et tahkete ja vedelate ainete molaar ruumalad on osakeste mõõtmed on 10° - l0 7 meetrit, on süst jämedisp. Siia kuul külgetõmbejõu tõttu lahusesse ja met oman-b sinna jäänud ekt-de gaasi omadega võrreldes väikesed, võetakse ruumala mutes ja suspersioonid, kus tahke aine on pihustunud vedelikus. Siia kuul ka ülehulga tõttu negat, lahus aga posit laengu. Met-i negat laeng moolide arvu mutes arvesse ainult gaaside reaktsioonide puhul. emulsioonid, kus vedel aine on pihustatud vedelikus. Kui aine osakeste hakk posit-id ioone tagasi tõmb. Tek tasakaal, kus met-st lahk Termokeemia võrrandid
annaabi.ee 
