Keda kutsuti valsikuningaks? Uued muusikavormid: SuMFOONILINE POEEM-heosaline teos sumfooniaorkest- rile. PROGRAMMILINE SuIT- mitmeosaline teos m6nele pilli- le vi sumfooniaorkestrile, kus kujutataksegi siis mingi teose sisu vi muud. Enne nimetatud Liszti teos R2nnuaastad ongi programmiline suit. Maailma kuulsaim programmiline suit on aga kindlasti E.Griegi teos PEER GYNT. Romantismi ajal sndis OPERETT. Esimese opereti ORPHEUS P6RGUS kirjutas 1858.a Prant- susmaal J.Offenbach. HELILOOJAD-ROMANTIKUD olid: Niccolo Paganini, Franz Schubert, Robert Schumann, Frederic Chopin, Ferenz Liszt, Pjotr Taikovski, Edward Grieg. Ooperiheliloojad Giuseppe Verdi ja Richard Wagner. Moodi lks RAHVAMUUSIKA kasutamine oma teostes. EESTIS oli 19. Saj. II pool rahvusliku 2rkamise aeg! Huvi hakati tundma meie maa ajaloo, rahvamuusika, rahvaluule vastu. 1861.a. ilmus meie eepos KALEVIPOEG, mille rahvamuis- tendite jrgi seadsid kokku F.R.Kreutzwald ja F.Faelmann. 1869
võitlusvaimu ei elanud, jalge alla tallata lasksid. Nad hakkasid igast küljest päid tõstma ja salamahti mässu valmistama. Küll oli rüütlitel palju rikkust, sõjaväge ja kõiki sõja-abinõusid, aga ka palju vaenlasi. Pihkva ja Novgorodi venelased, niisama ka hansalinnade kaupmehed vihkasid neid kui kaubateede takistajaid ja ahneid sahkerdajaid; Leedu noored vürstid, tark Olgerd ja vahva Keistut, olid nendega alalises sõjas; paavstidki, kes sel ajal Avignon'i linnas Prant- 183 susmaal elasid, ähvardasid ordut kirikumaade riisumise, piiskoppide vangistamise ja nende käskjalgade tapmise eest hoopis hävitada ja lasksid end ainult raskete rahaohvritega lepitada. Niisuguse asjaseisu juures võisid rõhutud rahvad küll mässust head õnne loota. Aga ordurüütlitel olid teravad silmad ja kõrvad. Niipea kui nad nägid, et talupoegade seas mõnes köha» liikumine tekkimas cli, tegid nad oma kindlad linnad ja lossid veel kindlamaks,