kokkupandud tiivad tema nina all äkitselt lahti, jättes sellega linnule mulje ootamatult tema ette tekkinud imetaja näost. Samuti jäljendavad ohutute kahetiivaliste hulka kuuluvad sirelased oma välimuse poolest ohtlike astlatega varustatud herilasi. Väikese puuõõnsustes pesitseva linnu väänkaela või ka teiste suluspesitsejate võtteks on aga pesarüüstajat hirmutada oma usjat kaela väänutades ja mao kombel susistades. ausad signaalid saakloomadel – petusignaalidest erinevad ausad signaalid sellega, et siin ei püüta potentsiaalset kiskjat petta, vaid edastada talle oma olemasolust ausat, tõest informatsiooni. Kõigi ausate signaalide puhul on tegemist hoiatamisega, mida tähistatakse sellise terminiga nagu aposemaatilisus – meetodi funktsiooniks on edastada kiskjale sõnum: „olen sulle tõeliselt ohtlik”
viigipüksid ja mu mees Stiiv-Maikel sama, mis Stiivengi. Uksekell helises. "Ma avan!" hüüdsin üpris kõvasti. Avasin ukse ja sealt tuli sisse suur tümakas, paks ja kiilaspäine mees, kes oli umbes 43 aastat vana. Ütlesin: "Astuge sisse ja tundke end nagu kodus!" Kõlas kõmisev vastus: "Jah, muidugi, aga enne makske mu taksoarve 670 krooni ja tooge mu kohvrid autost. Kas teie mees ei võiks seda teha? Takso ootab!" kõlas väljast üks "piip-piip". Ütlesin vaikselt susistades Stiiv-Maikelile: "Maksa ta arve ja too ta kohvrid!" tuli tasane vastus "Kust ma selle raha võtan?" Vastasin talle: "Minu rahakotist!!" Stiiv-Maikel asus kiirelt otsima mu rahakotist viiesajast ja sajast ja siis veel seitset kümnelist ka. Ta jooksis välja takso juurde. Ma küsisin oma boss Johnilt: "Miks te ise oma arvet ei maksa?" "Mul pole raha ära vahetatud ja kindlasti tahad sa ka küsida, miks maksis sõit nii palju.