Ilmselt tuntumaid sellelaadsete tempereeritud kitarride kasutamise poolest on ansambel Sonic Youth. · Mängutehnilise abivahendina on kõige sagedamini kasutusel barreevõti, millega pilli häälestus transponeeritakse mõne tooni võrra kõrgemaks. AJALUGU · Kitarrisarnased pillid on olnud populaarsed juba vähemalt 5000 aastat. · Varaseim kitarri eellane arvatakse olevat KeskAasiast pärit kitara. · Tänapäeva Iraani aladelt Susast leitud nikerdustes ja kujukestes (pärit ajast 2000 kuni 1500 e.m.a.) võib ära tunda kitarrile sarnanevaid instrumente.
väga heterogeenne. Sõjaväe eliitüksuseks olid pärslastest koosnevad 10000 surematut. Ohtralt kasutati ka palgasõdureid, enamasti kreeklasi. Laevastiku tuumiku moodustasid Foiniikia laevad. Riik jagunes satraapiateks, keda juhtisid satraabid. Satraabid olid piirkonna maksukogujad ja sõjaväe juhid.Satraapide tegevust kontrollisid nn. Kuninga silmad. Kuningad arendasid teedeehitust. Tähtsaim oli Suur Kuningatee, mis laius Susast Sardeisesse. Hästi oli arenenud kanalite ehitus Niiluse deltast Punase mereni. 4. Pärslaste usk Puudus riigiusk, kuid pärslaste enda riigiusuks oli zoroastrism, mis saialguse Zarathustra õpetusest. Usundi pühaks oli Avesta, mille arhailisemaks osaks on gathad. Usund oli monoteistlik ja dualistlik.Selle kohaselt käib maailmas pidev võitlus Targa Isanda e. Ahuramazda ja Kurja Vaimu e. Ahrimani vahel. Viimaste vahel peavad
arvuga pille. Tavapärase mänguviisi korral mängitakse kitarri ühe käe sõrmedega sõrmlaual keeli alla vajutades ning teise käega keeli sõrmitsedes või plektroniga tõmmates. Valmistatakse vasaku- ja paremakäeliste pille, mille erinevus seisneb selles, et on nii öelda "peeglis". Ajalugu Kitarrisarnased pillid on olnud populaarsed juba vähemalt 5000 aastat. Varasemaid kitarri eellane arvatakse olevat Kesk-Aasiast pärit kitara. Tänapäeva Iraani aladelt Susast leitud nikerdustes ja kujukestes võib ära tunda kitarrile sarnanevaid instrumente. Keskajal olid kasutusel kolme, nelja ja viie keelega kitarrid. Ühel varase kitarri variandil (Guitarra Morisca), mille tõid Hispaaniasse maurid, oli ovaalne kõlakast koos paljude kõlaavadega. 15. Sajandil tulid moodi nelja topelt keelega kitarrid, mis sarnanesid lautole. 16. Sajandil lisati viies topelt keel. Selle aja heliloojad kirjutasid muusikat üles peamiselt tablatuuri vormis. 17.
Codex Hammurapi pole küll vanim teadaolev lähis-ida õigusallikas, selleks on 2112-2095 e.Kr valitsevale kuningale Ur-Nammule pühendatud koodeks. Hammurapi aga on vanim terviklikul kuju meile teadaolev allikas. Lisaks Ur- Nammule arvatakse, et on veel sadu välja antud taolisi seaduste koodekseid nagu Hammurapil. Hammurapi seadused on orienteeruvalt erinevatest andmetest kirjutatud 1780 e.Kr. Seadused ise on raiutud 2.25 m kõrgusesse basaltsambasse ja leiti 1901 Susast ja antud hetkel hoitakse sammast Louvre-s. Vana-babüloonia riik, kus need seadused kehtestati on sumerite ja akkadi riigi järglane ning asus Eufrati ja tigrise kallastel. Seda piirkonda hüüti ka kunagi Mesopotaamiaks. Praegu asub sellel maa-alal Iraak. Vana-Babüloonia kõige nimekamaks kuningaks ongi Hammurapi (valitses 1792-1750 e.Kr). Kuni 1764 eKr valitses Hammurapi suhteliselt rahumeelselt, siis aga tungis peale elamlaste armee purukslöömist Elamisse ning vallutas selle
Õukond oli paljurahvuslane, sh ka kreeklasi, juute. Valitsev kiht oli aaria päritolu ehk pärslased või muud indoeurooplased. Pärsia riigi alamad olid suht leplikud selle võimuga, eriti VP alal. Samas kreeklased ei leppinud kunagi sellega nagu ka Egipitus. Samas oli Pärsia riik suht stabiilne ja kestis 200a. Seni oli ta maailma suurim impeerium. Stabiilsust ei lõhkunud niivõrd vastuhakud kui dünastiasisesed tülid, mis viisid vennatapusõdadeni. Rajati ka postitee Susast Sadisesse (Royal road eelmisel kaardil). Pärsia sõjavägi oli etniliselt kirju seltskond. Iga sõjaväelane võitleb oma juhtide, relvastuse ja värvide all. Oli olemas ka eliitüksus 10 000 surematut. Need olid pärslased-medlased. Herodotos on neile suurt tähelepanu pööranud, aga mujal allikates neid vist pole. Kuna pärslased olid sisemaa rahvas, ei olnud neile laevasõidu kogemust. Aga nad vallutasid Foiniikia ja Egiptuse ja Kreeka laevad. Kreeka palgasõdurid hakkasid tulema 4
annaabi.ee 
