liivarand, talumaja. 2. Sõnade tuletamine ehk derivatsioon, st sõnade moodustamine tüve ja afiksit liites: liivjas, randlane, põrgulik. 3. Konversioon ehk sõnatüve esinemine mitme sõnaliigina: julge > julgema 4. Lühendamine: malev > male, automobiil > auto. 5. Kontaminatsioon ehk kahe või enama väljendi või motiivi ühtesulamine: suits+udu=sudu. 6. Väljamõtlemine: laup, relv, mõrv. 7. Reduplikatsioon: susapusa, sigrimigri. 8. Deskriptsioon ehk kirjeldusele tuginev: vulisema, mühisema, mürts, põmm. Tüved väljendavad leksikaalset tähendust. Tüved on iga sõna koostisosa. Nad võivad koosneda ühest morfeemist (kivi, vesi), kuid enamasti on tüvi siiski kahe või enama morfeemi järjend, nt: o Kaks või enam juurmorfeemi maamaja, jõeäär o Juurmorfeem koos ühe tuletusliitega laul+ja o Juurmorfeem koos mitme tuletusafiksiga laul+ja+nna
· Konversioon sõnatüve esinemine eri sõnaliikides: julge>julgema, hari, harja>harjama · Kontaminatsioon uue sõna või püsiva sõnaühendi moodustamine sõnade, välendite või konstruktsioonide segiajamise tagajärjel: veskikivi>veski, suits+udu>sudu, kaitsepolitsei>kapo · Väljamõtlemine: laup, relv, mõrv, veenma · Reduplikatsioon sõnaosa kordumine grammatilise väljendusvahendina, tüve- või morfeemikordus: susapusa, sigrimigri · Deskkriptsioon: kriiks, kääks, mürts, pauh, solisema, vulisema, kohama, mühama. Tüved väljendavad leksikaalset tähendust: esemeid, olendeid, nähtusi, tegevusi, omadusi, suhteid, seoseid: tool, kivi, kala, isa, tuul, töö, hea, otse, järgi, üles Tuletusliited väljendavad mingit väga üldist, kategoriaalset tähendust, mis ilmneb konkreetsemalt alles võrdluses tuletusaluse sõnaga: -ke(ne), -tar, -nna, -ja. Tuletusliidete mõju tuletusalusele sõnale:
annaabi.ee 
