müütiliste ja arhetüüpseteni, kehastub vahest kõige täiuslikumalt komöödias ,,Püha Susanna ehk Meistrite kool" (1974). Pealkiri viitab kõrgkomöödia isale Moliere'ile. Lugu sellest, kuidas remondimehed üritavad eluvõõra vana daami arvelt kasu lõigata, ent too nad üle trumpab, võinuks anda nõukogude elu puudusi paljastava kommunaalsatiiri, kuid nimitegelase ambivalentsusest johtuvalt tõusevad esile teised tähenduskihid. AnneMai, keda kutsutakse Pühaks Susannaks, on väga vastuoksuslik tegelaskuju: lihtsameelne ja läbinägelik, vaimne ja sensuaalne, moralistlik ja vabameelne, askeet ja sübariit. Tema biograafia ja päritolu on ähmased; ,,võõrana" sobib AnneMai täitma traditsioonilist "lihtsameelse" ampluaad, kelle loomulikud reageeringud on ümbritseva ühiskonna tavade ja kirjutamata seadustega dissonantsis, tehes nähtavaks nende absurdsuse. Nimetatud vastuolu ongi ,,Püha Susanna" koomika allikas ja ühiskonnakriitika vahend
Dallas Museum of Art, Texas, USA; Kunsthistorisches Museum, Viin, Austria; Mus�e du Louvre, Pariis, Prantsusmaa; Museum of Fine Arts, Boston, Massachusetts, USA; Norton Simon Museum, Pasadena, California, USA; Palazzo Bianco, Genova, Itaalia; Nationalmuseum, Stockholm, Rootsi. Jan Massysel oli eriline huvi naiseliku vormi edasiandmise vastu. Teda teatakse eelk�ige kui suurte ja rohkete ehetega kaetud poolaktide maalijat, kelle tegelased kehastusid Susannaks, Juuditiks, Veenuseks, Loti t�tardeks v�i Helduse v�rdkujuks. Kunstniku kangelased on paigutatud istuma v�i seisma stiliseeritud paleede, balustraadide ja eksootiliste luksuslike paikade foonile, nagu siinne Helduse figuur palmipuu ees. Helduse teema lubas Massysel k�sitleda maneristlikku vormide d�naamilise l�bip�imumise reeglit, olgugi et ta ei saanud kunagi �le eelmise p�lvkonna figuuride pooside j�ikusest ning tema sile, emaililaadne tehnika j�i alati tema isa omaks
annaabi.ee 
