energiaploki ehitust ja tõhustab tuumaenergia muundamist soojuseks. Ühtlasi on aga turbiini minev aur mingil määral radioaktiivne, mis nõuab turbiini ümbritsemist kiirguskaitsevarjega. Kuna radioaktiivsuse isotoobi poolestusaeg on väga väike (7s), on turbiin praktiliselt kohe pärast väljalülitamist radioaktiivsusvaba. Keevvesireaktori eeliseks on parem reguleeritavus. Puudusteks on reaktori väiksem võimsustihedus ja suuremad mõõtmed kui sama võimsusega survevesireaktoril. [8] Raskevesiaeglustiga ja soojuskandjaga survevesireaktori iga kütusevardakimp läbimõõduga 10 cm sisaldab, olenevalt reaktori tüübist, 28...43 varrast, on pikisuunas jaotatud 12 lõiguks pikkusega 0,5 m ja paikneb omaette tsirkooniumsulamist torus, mida läbib soojuskandja rõhu all 7,5...10 MPa. Torud paiknevad rõhtsalt ühises paagis, mis on täidetud madalrõhulise aeglustiga. Soojuskandja väljub reaktorist temperatuuriga 280...290 kraadi ja suunatakse, nagu teistegi
Reaktori võimsuse reguleerimiseks vahemikus 70...100 % kasutatakse soojuskandja vooluhulga muutmist, allpool seda aga juhtvarraste sisestamist aktiivtsooni. Reaktori võimsuse reguleerimine on seega lihtsam ja kergemini kasutatav kui survevesireaktorite puhul, kuid rõhu stabiliseerimine nõuab mõnevõrra keerukamaid juhtarvutiprogramme. Nende puuduseks on reaktori väiksem võimsustihedus ja suuremad mõõtmed kui sama võimsusega survevesireaktoril, põhieeliseks aga parem reguleeritavus. Ohutusmeetmed aktiivtsooni sulamise vastu on samasugused nagu survevesireaktorite korral. Raskevesimoderaatoriga ja -soojuskandjaga survevesireaktoreid (CANDU-reaktoreid) oli maailmas 2006. aasta keskel 29. Need reaktorid on välja töötatud Kanadas (nimetus CANDU tuleb sõnadest Canada Deuterium Uranium) ja võimaldavad raske vee D2O paremate moderaatoriomaduste tõttu kasutada tuumkütusena looduslikku (rikastamata) uraani. Reaktori
annaabi.ee 
