Veejõu kasutamiseks on vaja vee langus koondada kas paisutamise või vee kõrvalejuhtimise, nn derivatsiooni teel. Paisjõujaama põhisõlmedeks on pais ja jaamahoone. Viimane võib paikneda paisu sees või selle taga. Derivatsioonijaama puhul saavutatakse koondatud langus vee loomulikust jõesängist kõrvalejuhtimisega veehaarde kaudu kanalisse, mille kalle on väiksem jõesängi omast. Tänu sellele osutub kanali lõpus vee tase kõrgemaks, kui jões. Vesi juhitakse jaamani survetorude abil või otse juurdevoolukanalist. Paisu ülesandeks on tekitada vajalik rõhk paisjõujaamas või tagada ühtlane, vooluhulkade kõikumisest sõltumatu veehaare derivatsioonijaamas. Pais koosneb reeglina kahest osast umb- ja ülevoolupaisust. Viimane peab võimaldama suurvee äravoolu. Eristatakse puit-, muld-, kivi-, betoon- ja raudbetoonpaise. Viimasel ajal on MHEJ-des hakatud kasutama täispuhutavaid paise. Ülevoolu reguleerimine toimub nende puhul õhurõhu muutmisega.
Madalal temperatuuril ja rõhul aeglusti paikneb suures kalandriks nimetatavas paagis, mida läbistab mitusada horisontaalset survetoru. Aeglusti rasket vett jahutatakse eraldi soojusvaheti abil, seega on ka siit võimalik vähesel määral soojust toota. Igas survetorus paikneb otsakuti 12 kütusekomplekti (igaühes 37 poolemeetrise pikkusega tsirkooniumisulamist torus varrast) ja seda läbib esmase kontuuri jahutusvesi. Juhtvardad viiakse kalandri pealt vertikaalselt kütust sisaldavate survetorude vahele. Esmase jahutuskontuuri raske vesi survetorudes on kõrge rõhu all kuni 290 °C ulatuval temperatuuril ja ringeldes läbi aurugeneraatori, tekitab nagu PWR reaktoris teises kontuuris auru, mis omakorda käitab turbogeneraatori. Kuna üksikuid survetorusid saab igaüht eraldi süsteemist välja lülitada, saab tuumkütust vahetada reaktori töötamise käigus ja selleks pole vaja reaktorit seisata.
· jõe paisutamise teel (paisjõujaamad). Paisu ülesandeks on tekitada vajalik surve- kõrgus ehk rõhk; · jõevee kõrvalejuhtimise, nn derivatsiooni teel (derivatsioonijaamad). Derivatsiooni- jaama puhul juhitakse vesi loomulikust jõesängist kõrvale veehaarde kaudu kanalisse, mille kalle on väiksem jõesängi omast. Tänu sellele osutub kanali lõpus vee tase kõrgemaks kui jões. Vesi juhitakse jaamani survetorude abil või otse juurdevoolukanalist. Ka derivatsioonijaama juurde kuulub enamasti pais, mis tagab vooluhulkade kõikumisest sõltumatu veehaare. Hüdroelektrijaama põhisõlmedeks on pais ja jaamahoone hüdroturbiinide, generaatorite ja muude vajalike seadmete paigutamiseks, derivatsioonijaama korral ka survetorud või kanal. Pais koosneb reeglina kahest osast umb- ja ülevoolupaisust, millest viimane peab võimaldama suurvee äravoolu. Joonis 7
annaabi.ee 
