-Enesetaju teooria kohaselt saab inimene teavet oma hoiakute kohta 3 allikast: tajudes oa sisemisi seisundeid; jälgides oma avalikku käitumist; pannes tähele olukordi, milles käitumine toimub. Psüühiliste protsesside kompleksi, mille abil indiviid teadvustab ennast kui tegevuse subjekti nimetatakse eneseteadvuseks. Kujutlust enesest nimetatakse minapildiks. E. Hilgardi ja R. Adkinsoni väitel on minal järgmised aspektid: katkematu, ta on väärtuste ja eesmärkide kehastus, ta on survetegur, sõltub sellest, kuivõrd teda tõrjutakse või aksepteeritakse. PRIVAATNE JA AVALIK MINA Privaatne mina- tajutud mina on minakäsitluse peegeldus, on isik, kellena arvatakses end olevat. Tajutud mina ei avalda end teistele kunagi täielikult, on aktiivne peamiselt üksi olles. Avalik mina- isik, kellena tahetakse näida. Avalik mina on sotsiaalselt heakskiidetud käitumisega, on aktiivne ka teiste nähes. Ei erine oluliselt ideaalminast.
02.2017, K. Künnis-Beres UUED MEETMED – võõrliigid, kaubanduslikud kalavarud (D2 ja D3) 4. Väheväärtusliku kala realiseerimise soodustamine Meetme eesmärk on töönduspüügil (ka harrastuspüügil) väljapüütud kala täielik ärakasutamine. Seni on väheväärtuslik kaaspüük (nt võõrliigid, ogalik, vigastuste kala) pigem kulu- kui tuluallikas. See on soodustanud kaaspüütud prügikala ja surnud kalade merre tagasiheidet, mis on oluline survetegur noorkaladele ning mitmetele töönduslikult vähekasutatud liikidele. Meede on vajalik nn prügikala kui toorme ärakasutamise soodustamiseks ja merre tagasiheite välistamiseks. 20.02.2017, K. Künnis-Beres UUED MEETMED – inimtekkeline eutrofeerumine (D5) 5. Laevadelt reovee merre juhtimise juhtude vähenda- mine, sh sadamates ristluslaevadelt reovee vastu- võtmise tagamine(D5) Kõigis tasulisi sadamateenuseid pakkuvates sadamates
annaabi.ee 
