Näiteks Hispaania vahuveinid cava´d, Prantsusmaa eri piirkondadest cremant´id jne. • Charmat – meetodil, mille puhul teine kääritamine toimub suurtes mahutankides. Peale kääritamist jook magustatakse ning villitakse surve all pudelitesse. Kasutatakse näiteks Asti Spumante´i valmistamisel. • Jätkuvmeetodil, mille puhul teine käärimine toimub üksteisega järjestikku ühendatud survetankides. Ühelt poolt läheb sisse baasvein, suhkur ja pärm ning teiselt poolt tuleb välja vahuvein. Kasutatakse näiteks Saksamaa ja Portugali vahuveinide valmisatmisel. • Veini gaseerimise meetodil. Kangestatud veinid jaotatakse: • portveinid, madeirad, šerrid (heeresid)- kuivadest magusateni, kangusega 15-22%. veinid kangestatakse viinamarjaveini destillaadiga kas käärimisprotsessi vältel (portveinid ja
toimub suures survetankis. Peale teist kääritamist jook jahutatakse ja selgitatakse. Peale suhkru lisamist villitakse vein surve all pudelisse. Maitserikkus ja täidlus, mis on omane pudelis kääritatud (setetel laagerdunud) vahuveinile, jääb puudu, see-eest on veini hind märkimisväärselt odavam. Jätkuvmeetod. Endise NLi inseneride poolt leiutatud meetod, mida kasutatakse praegu ka näiteks Saksamaal ja Portugalis. Protsess toimub üksteisega järjestikku ühendatud survetankides. Ühelt poolt läheb sisse tooraine (baasvein, suhkur ja pärm) ning teiselt poolt tuleb välja vahuvein. Protsessi kestel toimub mõningane laagerdumine ka setetel, mistõttu võib tulemus olla isegi parem kui sarmaa meetodil valmistatud vahuveinil. Veini gaseerimine. Gaseeritud veini võib vahuveiniks nimetada vaid tinglikult. Õigem nimi oleks mullivein. Gaasi seotus joogiga on minimaalne ning peale klaasi valamist haihtub kiiresti. Ainus, millega need veinid silma paistavad, on madal hind
annaabi.ee 
