Põhjavett, mis asub esimese vettpidava eralduskihi peal, nimetatakse surveta ehk vabapinnaliseks põhjaveeks. Vabapinnalise põhjavee korral võib põhjavee ülemine pind, sõltuvalt sademetest, aastaajast jm., muutuda. Kui põhjavesi on tunginud vettpidavate kihtide vahele, siis muutub ta tavaliselt surveliseks põhjaveeks. Surveline põhjavesi avaneb sügavates puurakevudes, kusjuures pinda, milleni ta tõuseb nimetatakse survepinnaks. Ta on atmosfääri rõhku ületava surve all, ta täidab mingi piirkonna, kusjuures piirkond ei muutu ajas. Õiguslikud põhimõtted Eesti Vabariigi Põhiseaduse järgi on loodusvarad rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult. Igaüks on kohustatud säästma elu ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Euroopa Liidu veepoliitika raamdirektiiv käsitleb veekaitset reoainete heidete
20. Millist vett nimetatakse arteesiaveeks? V: Arteesiavesi e. surveline vesi - maakoore vettpidava kihi all olev põhjavesi, mille survetase on kõrgemal vettpidava kihi alumisest pinnast; soodsatel tingimustel võib vesi puurkaevust ise maapinnale voolata. 21. Mida endast kujutab piesomeetriline tase? V: Kui puurida survealal puurkaevud või sügavad kaevud kaevata selle veekihini, siis vesi tõuseb põhjast ülepoole kuni teatud pinnani. Seda pinda nimetatakse arteesiavee survepinnaks ehk piesomeetriliseks pinnaks või tasemeks. 22. Miks eraldatakse välja arteesiavee staatiline ja dünaamiline tase? V: Staatiline veetase - põhjavee tase puuraugus või kaevus kui vett välja ei pumbata ega juurde ei lasta. Vee väljapumpamisel puuraugust veetase alaneb mõnevõrra, uut taset nimetatakse dünaamiliseks tasemeks ja see sõltub vee pumpamise intensiivsusest. 23. Nimetage mõni suurem arteesiabassein Euroopas? V: Euroopas on üks tuntumatest Pariisi arteesiabassein 24
annaabi.ee 
