-6. september 1914), kus Prantsuse ja Briti väed andsid löögi Saksa vägedele ning nurjasid Saksa sõjaplaani. See lahing mõjutas oluliselt sõja edasist käiku. Pärast sõdivate poolte ümberhaaramiskatseid tekkis kogu läänerindel positsioonisõda, mille rinde pikkuseks oli 720 km. Ypres'i lahing 22.aprillil kasutasid sakslased Ypres'i lahingus esmakordselt kloori sisaldavat mürkgaasi, mis põhjustab lämbumissurma kopsudesse koguneva vedeliku tõttu. Kloori pihustati survepaakidest allatuult ning tunni ajaga jäeti selle tõttu maha üle 7 km pikkune rindelõik. Gaasimürgituse sai 15 000 sõdurit, nendest 5 000 suri. Liitlased suutsid end kiiresti koguda ja sakslased ei kasutanud olukorda ära. Sõja ajal kasutati ka hiljem gaasirünnakutes fosgeeni ja sinepigaasi, kuid tuulesuunast sõltumise ning tõhusate gaasimaskide kasutamise tõttu ei andnud kunagi need rünnakud otsustavat tulemust. Verduni lahing
Vaikse ookeani saartel olevad Saksa kolooniad. 7. novembril vallutas Jaapan Hiinas Qingado kindluse, mis kuulus Saksamaale. [redigeeri] 1915 Austria-Ungari mgiktid 1915. aastal pdsid Antandi riikide ved lbi murda lnerinnet, mis aga ei linud neil korda. Sakslased piirdusid lnerindel peamiselt kaitsega. 22. aprillil kasutasid sakslased Teises Ypres'i lahingus kloori sisaldavat mrkgaasi, mis phjustab lmbumissurma kopsudesse koguneva vedeliku tttu. Kloori pihustati survepaakidest allatuult ning tunni ajaga jeti selle tttu maha le 7 km pikkune rindelik. Gaasimrgituse sai 15 000 sdurit, nendest 5 000 suri. Siiski suutsid liitlased end kiiresti koguda ja sakslased ei olnud valmis olukorda ra kasutama. Sja ajal kasutati ka hiljem gaasirnnakutes fosgeeni ja sinepigaasi, kuid tuulesuunast sltumise ning thusate gaasimaskide kasutamise tttu ei andnud kunagi need rnnakud otsustavat tulemust. Saksa (kindralstaabi lem Erich von Falkenhayn) pdis sja saatust otsustada
annaabi.ee 
