Ülekande mehhanismid. Ekstsentrik-mehhanism muudab sirgliikumise pöördliikumiseks ja vastupidi et seda kasutada masinapumbas. Seda kasutatakse ka jalgrattal. Ekstsentrik on ringjoonelise kontuuriga ketas, mille pöörlemistelg on geomeetrilise teljega paralleelne, kuid ei asu geomeetrilisel teljel. Pöörlemistelje ning geomeetrilise telje vahet nimetatakse ekstsentrilisuseks. Kasutamisel nukina tagab ekstsentrik nukkmehhanismi sujuva töö, sest survenurk jääb muutumatuks. Nukkmehhanism mehhanism mis sisaldab muutuva kõverusega kõrgpaari elemendiga lüli. Lihtsaima kolmelülilise tasandilise nukki vedav lüli on kas pöörlev või nookuv ketasnukk või translatoorselt edasi tagasi liikuv liugurnukk Veetav lüli translatoorselt edasi-tagasi liikuv tõukur või nookur. Veetava lüli kiirenduse sõltuvuse ajast (liikumisseaduse) määrab nuki kuju. Nukud on kompaktsed, nende koostööd saab
Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER ______________________________________________________________________ Tabel 3. Hammasratta hamba jala üleminekuraadiuse pingekontsentratsioonitegureid, kui survenurk on 20 kraadi. Hamba profiili laius h = t = p/2, kus samm p = m·π = 2 · π = 6,28 mm => h = 6,26/2 =3,14 mm L/h = h/6mY = 3,14 / 6·2·0,454 = 0,58 Pd on hammaste samm tollides „pitch“ Pd = N / d jaotus (tollides) 120 mm => 10 tolli. N on hammaste arv. Pd = 127/10= 12,7 tolli rt= 0,3/Pd = 0,3/12,7 = 0,024 tolli ehk 0,6 mm K= 1,86 Kui S = 1.5 , siis σ(D)-1 = 1.5 · σA = 1.5 · 158 = 237 MPa (< ~ 0,5σu= 275 MPa) 4. Paindeväsimuse täpsem analüüs
q = kontsentratsioonitundlikkuse tegur; K = staatika pingekontsentratsioonitegur 1 1 q= = = 0,69 a 0,36 1+ 1+ r 0,6 Tabel 3. Neuberi konstandi väärtusi a =0,36 mm0,5 Tabel 4. Hammasratta hamba jala üleminekuraadiuse pingekontsentratsioonitegureid, kui survenurk on 20º ___________________________________________________________________ 3 Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0042 MASINAELEMENDID lI TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL 2010/2011. õ.a. KEVADSEMESTER
1 - F´02 y+ F´´02 (y+l)=0. 57 Joon. 5-6 Joon. 5-7 Toodud võrrandsüsteemi 5.1 lahendamine annab seose: F 12= F2 / cos- (1+2y/l)sin. 5.2 Kui valemis 5.2 nimetaja nullistub, tähendab see kiildumist: nukki pöörates pole võimalik tõukurit tõsta. Kiildumisel (vt. 5.2) on kriitiline survenurk kriitiline avaldatav järgmiselt: arccot kriitiline= (1+2y/l). 5.3 Praktikas kasutatavad maksimaalsed survenurgad max on oluliselt väiksemad kriitilistest, kuna survenurga suurenedes kasvavad tõukuri juhtpuksis või nookuri kinnituses mõjuvad reaktsioonid ja väheneb mehhanismi kasutegur. Survenurga õigest valikust sõltuvad nukkmehhanismi omadused. Järgnevalt näitame, et survenurga väärtust saab mõjutada nuki alusringjoone
annaabi.ee 
