kolvi käigu keskosas. Reaalse üksiktoimega kolbpumba tootlikkus oleneb pumba silindri mõõtmetest , kolvikäigust , pöörete arvust ja pumba mahukasutegurist. Q = (D2/4) S 60 n v [m3/h] , kui on vaja üle minna kaalulisele tootlikkusele ,tuleb see pumbatava keskkonna tihedusega. Q = (D2/4) S 60 nv [t/h]. Kolbpumba mahuline kasutegur v = 0,85...0,99 ja oleneb : - mahuliste kadude suurusest läbi kolvigrupi ebatiheduste, - kadudest läbi kolvisääre tihendite, - kadudest läbi imi-ja surveklappide ebatiheduste, - kadudest silindri mittetäielikust täitumisest pumbatava keskkonnaga. Silindri mittetäielik täitumine oleneb suurel määral pumba käigukiirusest ja pumbatava keskkonna temperatuurist. Imikäigu ajal suure kiirusega liikuv kolb "rebib" ennast vedelikust lahti, vedeliku ja kolvi vahele jääb õhutühi ruum (hõrendus) ja vedelik võib hakata keema. Survekäigu ajal surub kolb algul auru ,mis rõhu tõusul 23
ventilaator). Taara liigub katkematul transportööril. Pöörlevas sterilisaatoris liigub toode silindris spiraalselt. 43. Homogeniseerimisprintsiip Rasvakuulikesed peenestatakse toote järsu liikumiskiiruse muutuse mõjul ühtlase läbimõõduga osakesteks. Nn rasvakuulide pihustamine. 44. Klapphomogenisaatorite põhisõlmed: Toode imetakse läbi imiklappide silidritesse, nii antakse talle järjestikkuselt silindreid läbides surve vähemalt 20 MPa, edasi liigib toode läbi surveklappide survekollektorisse ning siit 1 või 2 astmelisse homogeniseerimissõlme: kooniline või astmeline klapp ja vedruga vastureguleeritav kruvi. Klapi pilu on max 0,1 mm. Pilus voolu ristlõike vähenemise tõttu suureneb voolu kiirus üle 100 korra ja rõhk läheneb vaakumini, tootes tekivad õhumullid, mis rõhu uuesti kasvades purunevad. 45. Kaheastmeline homogeniseerimissõlmel on järjest kaks reguleeritavat klapi ja klapisadula vahelist pilu. Homogeniseerimine on efektiivsem.
võimsus , sest osa ajami võimsusest kulutatakse mehaaniliste hõõrdumiste ületamiseks. Neid kadusid arvestab pumba mehaaniline kasutegur. Kolvi liikumine ühest surnud seisust teise toimub enamvähem stabiilse hõrenduse ja survega. Seepärast võib rõhud imemisel ja surve käigu ajal kujutada mööda diagrammi teljestikuga paralleelset sirget . Rõhu kõikumised toimuvad ainult imemise ja survetaktide algul. See on seotud ime -ja surveklappide inertsiga ja nende tiheda istega oma pesas. Surveklapi avamiseks oma pesalt on vaja kõrgemat rõhku, mis suudaks klapi oma pesalt tõsta. Peale klapi avanemist rõhk klapikarbis järsult langeb. Klapi avanemine tekitab vedeliku voo liikumisele kiire võnkumise, vedeliku voo drosseleerimine sisenemisel kutsub esile lühiajalise rõhu kõikumise klapikarbis, mis kiiresti stabiliseerub. Ekspluatatsioonis on võimalik tegeliku indikaatordiagrammi järgi diagnoosida
kolvi käigu keskosas. Reaalse üksiktoimega kolbpumba tootlikkus oleneb pumba silindri mõõtmetest , kolvikäigust , pöörete arvust ja pumba mahukasutegurist. Q = (D2/4) S 60 n v [m3/h] , kui on vaja üle minna kaalulisele tootlikkusele ,tuleb see pumbatava keskkonna tihedusega. Q = (D2/4) S 60 nv [t/h]. Kolbpumba mahuline kasutegur v = 0,85...0,99 ja oleneb : - mahuliste kadude suurusest läbi kolvigrupi ebatiheduste, - kadudest läbi kolvisääre tihendite, - kadudest läbi imi-ja surveklappide ebatiheduste, - kadudest silindri mittetäielikust täitumisest pumbatava keskkonnaga. Silindri mittetäielik täitumine oleneb suurel määral pumba käigukiirusest ja pumbatava keskkonna temperatuurist. Imikäigu ajal suure kiirusega liikuv kolb "rebib" ennast vedelikust lahti, vedeliku ja kolvi vahele jääb õhutühi ruum (hõrendus) ja vedelik võib hakata keema. Survekäigu ajal surub kolb algul auru ,mis rõhu tõusul
annaabi.ee 
