78. Selgita Bernoulli võrrandi liikmete energeetilist tähendust. p Voolu potentsiaalse erienergia Ekin=z + muutumist piki voolu kirjeldab survejoon ehk ρg piesomeeterjoon. Survejoone langu i nimetatakse piesomeeterlanguks e survelanguks. Energiajoon iseloomustab voolu erienergia muutumist piki voolu, selle lang I kannab hüdraulilise langu nime I= ht/L Hüdrauliline lang võrdub survekaoga voolu pikkusühiku kohta. Energiajoon saab ainult alaneda, sest liikumisele kulub energiat, seega on hüdrauliline lang alati positiivne. Kui vedelik liigub, siis survejoon ei saa kunagi ühtida energiajoonega, kokku saavad nad ainult siis, kui vedelik seisab.Võimsus, mis antakse vedelikule e võimsuse kadu, mis on vajalik vedeliku liikuma panemiseks: p=ρgQht. 79.Selgitada surve-ja energiajoone määramist ideaalvedeliku voolamisel.
v2/2g kiirussurve e kiiruskõrgus, kineetiline erienergia E kin. Need kolm võrrandiliiget kokku annavad täissurve H ehk erienergia E. Voolu potentsiaalse erienergia muutumist piki voolu kirjeldab survejoon e piesomeeterjoon. Survejoone langu i nimetatakse piesomeeterlanguks e survelanguks. Energiajoon iseloomustab voolu erienergia muutumist piki voolu, selle lang I kannab hüdraulilise langu nime I= ht/L Hüdrauliline lang võrdub survekaoga voolu pikkusühiku kohta. Energiajoon saab ainult alaneda, sest liikumisele kulub energiat, seega on hüdrauliline lang alati positiivne. Kui vedelik liigub, siis survejoon ei saa kunagi ühtida energiajoonega, kokku saavad nad ainult siis, kui vedelik seisab.Võimsus, mis antakse vedelikule e võimsuse kadu, mis on vajalik vedeliku liikuma panemiseks: p=gQht. 1.20 Bernoulli võrrandi rakendusi 1. Kiirust soovitavas voolupunktis saab mõõta Pitot' toru abil.
annaabi.ee 
