Sotsiaalsed liikumised: Kollektiivse sotsiaalse liikumise vorm, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud/väärtused. 10)Mis on survegruppide ja sotsiaalsete liikumiste eesmärgid? Survegruppide eesmärk: Mõjutada poliitikat. Vahend eesmärgi saavutamiseks: Avaldada survet võimulolijatele. Teavitamise viis: Lobism. Sotsiaalsete liikumiste eesmärgid: Nende tegevus edendab ideid või väärtusi. (tervet eluviisi, rahu). 11)Võrdle survegruppi ja sotsiaalset liikumist. Erinevalt survegrupist puudub sotsiaalses liikumisel formaalne organisatsioon ja liikmelisus. Sotsiaalne liikumine eelistab otseseid aktsioone, mitte nagu survegrupp- lobismi. 12)Poliitilise kultuuri iseloomulikud jooned. 28 Poliitiline kultuur kujuneb välja pika aja jooksul 29 Suudab püsima jääda, vaid pideva taastootmise korral 30 On jäik poliitiliste muutuste suhtes 31 On omane suurele grupil, mitte üksikutele indiviididele.
Liberalism- vabameelsus. Tunnusjooned: individualism, parlamentalism, võimaluste võrdsus, antiklevikalism, reformism. Majanduses vabadus. Patsifism- sõja vastased Inglismaal e rahuliikumine 5. nimeta kolm kasutusel olnud valimistsensust ealine tsensus, kodakondsus tsensus ja teovõimelisuse tsensus 6. loetle konservatismi kolm iseloomulikku joont orgaanilisus, traditsionalism, klevikalism 7. too välja kolm erinevust erakonna ja survegruppi vahel Erakonna eesmärk on luua poliitikat, survegrupi eesmärk mõjutada poliitikat. Erakonna vahend eesmärgi saavutamiseks tulla võimule, survegrupil aga avaldada survet võimulolijatele. Erakond haarab kõiki poliitika valdkondi, survegrupp käsitleb üht konkreetset valdkonda. 8. loetle kolm taasiseseisvunud Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel tegutsenud peaministrit Ansip, Laar, Vähi, siimann, parts Mart Laar, Tarand, T. Vähi, M. Siimann, M
Pole võimalik liikmeskonda kindlaks teha. Probleemipõhised (kui lahenevad, siis kaob) Kujutab rahvusvahelist võrgustikku 20. saj viimasel veerandil kerkisid esile vaimsed väärtused võrdsus, turvalisus, õiglus ja keskkonnaprobleemid. Ei mõjuta osalejate sots.-maj. positsiooni Naisliikumine, homoliikumine, rahuliikumine, keskkonnaliikumine jne. Edendatakse ideid ja väärtusi Helle Pondre 2010 Võrdle erakonda, survegruppi ja sotsiaalset liikumist. Kasuta järgmist loetelu: hajuv liikmeskond, selgepiiriline liikmeskond, tegevuse eesmärk on tulla võimule, tegevuse eesmärk ei ole tulla võimule, programm katab kõiki poliitika valdkondi, programm tegeleb ühe valdkonnaga, nõudmiste realiseerimine poliitikas, eesmärgiks on mõjutada poliitikat, organisatsioonid ja ühendused, kaitseb kindla sotsiaalse kategooria huve; ei mõjuta liikme sotsiaal-
intressidega. Isegi kui tal olid Euroopasse sattudes kõige paremad ja ausamad kavatsused, on ta vähemalt passiivselt organiseeritud kuritegevuse osa. Ja neid on kümneid ja kümneid tuhandeid. /.../ Nagu paljude vandenõuteooriate puhul võib siin väike tõetera isegi peituda. /.../ Vandenõu on ilmne ja vandenõuorganid on arenenud Euroopa riikide sotsiaalsüsteemid. Kui otsida tähtsaimat survegruppi, siis need on Euroopa pensionärid. Eesti pensionärid oma massis ei saa veel aru, et praegune demograafiline kriis puudutab otseselt nende pensione. Olen korduvalt kuulnud: ma olen oma pensioni välja teeninud, mul pole millegi pärast muretseda. Eksitus: muretu võib olla vaid kolmanda pensionisamba osas ja siingi ei soovitaks ma liigset optimismi. Esimene ja suures osas ka teine sammas tuleb mitte möödunud aegade tööst, vaid praegustelt töötajatelt ja maksumaksjatelt