rahasummat, mille rikkunud pool on kohustatud maksma kahjustatud lepingupoolele lepingulise kohustuse rikkumisel. Leppetrahvi ei pea kokku leppima üksnes rahasummana. Leppetrahv võib olla ka tegu, mille kohustust rikkunud pool peab kannatanud poolele tegema (nt asja üleandmine). Sellisel juhul on tegemist aga pigem kahju hüvitamise kokkuleppega. Leppetrahvi kokkuleppe abil on võimalik mõjutada võlgnikku lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitma (nn survefunktsioon). VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv eelkõige rahasumma, mis tuleb maksta lepingu rikkumisel. Leppetrahvi kokkuleppe eesmärk võib aga olla ka kahju hüvitamine. Nii näeb VÕS § 158 lg 3 ette, et kui pooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summas, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool, siis kohaldatakse leppetrahvi sätteid. Kui põhileping on tühine, kuid lepingus oli kokku lepitud hüvitatava kahju summas, siis on tühine ka kokkulepe
kohustuse täitmise eest kolmandale isikule - isiklikud – käendus, garantii, rahalised- käsiraha, leppetrahv Leppetrahv (§158 lg 1) nii õiguskaitsevahend kui kõrvalkohustus, nõude alus ei ole § 108 lg 2 - leppetrahv = lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma või tegema mingi teo kahjustatud lepingupoole huvides - survefunktsioon - aktsessoorne – kõrvalkohustus ehk ei ole iseseisev kohustus ning on põhikohustusega seotud, tähendab kui põhikohustust ei ole olemas (leping on tühine) siis järelikult on tühine ka kogu jutt leppetrahvi näol. Näited aktsessoorsetest ja mitteaktsessoorsetest kõrvalkohustustest. - Teatud juhtudel täiendatakse ühe isiku võimalusi sellega, et lubatakse tal kasutada teise isiku vastuväiteid, selles osas, on
annaabi.ee 
