tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Hooke’i seadus: venitusek või survel on elastsusjõud Fe võrdeline keha pikkuse muuduga ∆l: Fe=-k∆l Mehaaniline pinge näitab, kui suur jõud mõjub kehas lõikepinna ühiku kohta, = F / S. Mehaaniline pinge sarnaneb rõhuga ja teda mõõdetakse rõhu ühikutes (Pa ehk N/m2). Kui jõud on pinnaga risti, on tegemist normaalpingega n . Kui aga jõud mõjub piki pinda, on tegemist tangentsiaalpingega t . Tõmbe-ja survedeformatsiooni korral nimetatakse elastsustegurit ka Youngi mooduliks. Seega Youngi mooduliks nimetatakse mõjuva pinge ja selle mõjul ilmneva suhtelise deformatsiooni suhet. E=σ/ε ELASTNE NIHKE- JA VÄÄNDEDEFORMATSIOON: elastsed deformatsioonid, kus keha algkuju ja mõõtmed taastuvad. Toereaktsioon on jõud, millega alus või riputusvahend mõjutab keha. Toereaktsioon mõjub alati risti aluspinnaga või siis piki riputusvahendit. 14. IMPULSS. SULETUD SÜSTEEM. IMPULSI JÄÄVUSE SEADUS.
2 too- dud bilineaarsest arvutuslikust pinge-deformatsioonidiagrammist; Olenevalt kasutatavast pinge-deformatsioonidiagrammist tuleb betooni suhtelist survedeforma- tsiooni piirata suurusega cu2 või cu3 , vt jaotis 2.1 ja tabel 1.2. Armatuurterase suhtelisi deformatsioone joonisel 2.4 toodud pinge-deformatsioonidagrammi kasutamisel ei piirata. Ristlõike ligikaudu tsentriliselt koormatud osades (e/h < 0,1), nagu karpristlõikega tala vööd, tuleks keskmist survedeformatsiooni piirata suuruseni c2 või c3) vt jaotis 2.1 ja tabel 1.2. Ristlõike võimalike deformatsioonijaotuste piirkond on näidatud joonisel 2.5. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 35 või armatuurterase piirtõmbedeformatsioon betooni piirsurvedeformatsioon