Survegruppide liigitus: 1. Organisatsioonilise struktuuri järgi: 1) Institutsionaalsed-ametlikud institutsioonid (nt. EELK) 2) Kodaniku algatuse korras tekkinud seltsid, ühingud, omaalgatuslikud liidud, seltsid. 3) Ajutised, vastavalt vajadusele grupid-tekkinud mingi kindla probleemi tõttu, nõrga organisatsiooniga. 2. Tegevusvaldkonna funktsionaalsel alusel-ärivaldkonnad (nt. EVEA), sotsiaalvaldkonnad, õiguskaitse, memento, kultuuriga. 3. Surveavaldamise viisi järgi-avaldavad survet avalikult ja otseselt, guluaarides. PARTEI SURVEGRUPP (lobigrupid) tegevuse eesmärk luua poliitikat mõjutada poliitikat vahend eesmärgi teostamiseks tulla võimule avaldada survet võimulolijatele programmi ulatus haarab kõiki poliitika valdkondi üks valdkond või probleem
saa käskida ega keelata. Võib arutada väga paljusid valdkondi, tema otsused on soovituslikud liikmesriikidele ja Julgeolekunõukogule. Kui Julgeolekunõukogu juba midagi arutab, siis Peaassambleel seda enam ei tule kõne alla (v.a. juhul, kui JN seda palub). Peaassamblee on peamiselt areen, kuhu tullakse kokku ja esitatakse seisukohti. Need seisukohad võetakse teadmiseks, nende alusel ei toimu erilisi sunde. Organisatsioon kui vahend, riikide surveavaldamise koht. Peaassamblee selleks üldse ei sobi. Kõik riigid on hääletamise seisukohalt võrdsed. Mida ta siis teeb peale rääkimise? o uute liikmete vastuvõtmine (võib JNile vastu hakata) o eelarve kinnitamine (praegu ca 50 miljardit krooni) o 10 JN-i vahelduva liikme valimine Hääletamine: o kvalifitseeritud hääletamine (2/3 enamus), mitte koosseisust või kohalolnutest, kuid just hääletanutest
annaabi.ee 
