Ta reisis Itaaliasse, tagasitulles sai Soome Ülikooli muusikaõpetajaks, ning sel ajal sündisidki kaks viimasena nimetatud teost. Esimese sümfoonia loomise ajaks oli Jean Sibelius täiesti valmis suurmeister, eriti peale teost ,,Kullervo". Seega teosesse ,,Finlandia" pani ta kogu oma hinge, ta ei loonud suurt, rasket teost käikude ja tehnilisuse mõttes vaid ta hingestas terve sümfoonia. Sümfoonia, nimetusega ,,Finlandia" esitati selle nime all üsna hilja, kuna Soomes oli surveajal selle avalik esitamine keelatud, mujal maades kasutas Sibelius aga erinevaid nimesid: ,,Impromptu", ,,Soumi", ,,Vaterland" ja ,,La Patrie". Orkestri Pariisi reisi ajal mängiti esmakordselt ,,Finlandiat" väljaspool Soome piire. 1900. aasta lõpul läks Sibelius jälle välismaa reisile, kogu perega esmakordselt. Algul oli ta Berliinis, hiljem läks Itaaliasse. Reisi ajal valmisid Teine sümfoonia, ,,Tule sünd" Kalevala ainetel ning ka viiulikontsert.
kooliõpetajad, kui arvukalt oli ka käsitöölisi, talumehi ning üldse eri elanikkihtide esindajaid. Liikumises osales seni väheaktiivseid piirkondi, mistõttu tegemist oli esimese tõelise üle-eestilise rahvusliku üritusega. Rahvaluulekogumises nähti ,,ühist isamaatööd", mis võimaldas legaalselt avaldada rahvustunnet ning säilitada eneseväärikust raskemalgi 16 surveajal. Läbi kogu venestusperioodi kestnud ühisaktsiooni tulemusena pandi kokku maailma esinduslikumad rahvaluulekogud, mille üle eesti rahvas võib tänapäevalgi uhke olla. Tähtsat osa hakkas rahvusliku liikumise uuel etapil etendama ainukene suurem J. Hurda aatesuuna mõju alla jäänud organisatsioon Eestis Eesti Üliõpilaste Selts, mis 1884. aastal Otepääl õnnistas sisse oma sini-must-valge lipu. Tähtsaimat osa etendas selles Villem Reiman
annaabi.ee 
