Joonis 18: Siduri mehaanilise ajami skeem 1. siduripedaal 2. lahutushoob 3. lahutuskäpa muhv 4. survekettas 5. lahutus muhv(viimik) Pn. pedaalile rakendatav jõud P. survekettale rakenduv jõud a; b; c; d; e ja f. õlgade pikkused L. siduripedaali vabakäik. g. lahutuskäpa ja lahutusmuhvi vaheline lõtk Pedaali käik (ajami deformatsioone ja lõtke arvestamata) koosneb vabakäigust ja töökäigust. Vabakäik lõpeb siis, kui suruvedrusid hakatakse kokku suruma. Vabakäigu pikkus sõltub viimiku 5 (lahutusmuhvi) laagri ja lahutuskäppade 3 vahelisest lõtkust g. Pedaali töökäik on määratud suruvedrudega, mille kokkusurumine on vajalik suruketta 4 eemaldamiseks veetavast kettast kaugemale. 14 Sidurite tüüpskeeme Ketashõõrdsidur (Joonis 20) koosneb vedavatest osadest, mis pöörlevad koos mootori hoorattaga, ja veetavatest osadest, mis on ühenduses auto jõuülekandega.
Lahutatud siduri korral veetavat (siduri-) ketast enam kaasa ei veeta, jäävad käigukasti vedav ja vahevõll ning veetaval võllil paiknevad hammasrattad peatselt seisma. Hooratta külge poltidega kinnitatud sidurikorv ja sellega ühendatud surveketas ning lahutuskäpad pöörlevad koos väntvõlliga ka siis, kui siduripedaal on alla vajutatud. Et suurveoautode sidurid peavad kandma üle suuri pöördemomente, on nende spiraalvedrudega sidurites suruvedrusid palju (kuni 36), see omakorda teeb siduri lahutamise pelgalt mehaanilisel teel raskeks. Juhi töö hõlbustamiseks kasutatakse õhkvõimendiga siduri vedelikajamit, kus töövedelikuks on pidurivedelik. 128. Kirjelda käigukasti ehitust ja käikude lülitusmehhanismi vedavvõll; peavõll; lülitusvõll; vahevõll; väljundvõll. Kahvel liigutab hammasrattaid mis peavad kokku jooksma vastava vahevõlli hammasratttaga. Käigukastis on ka
annaabi.ee 
