pidama ja seega hakkas rahvas üha vähem harilikuks saanud puudusi, eluraskusi ja alamklassi elu alandusi taluma.1 Kui 20. saj alguses hakkas kasvama haritud meeste ja naiste arv, siis tekkis hulk alternatiivseid nägemusi võimust ja ühiskonnast, mis tihtipeale vastandusid tsaari ja valitsuse ning nende konservatiivsete toetajate omadega. Paljud haritud liberaalid ja ka radikaalid nägid end 19.saj intelligentsia järeltulijatena nad vastandasid end neid maha suruvale ja rõhuvale kehtivale korrale ning püüdlesid üleüldise heaolu ja väärtushinnangute poole. Nagu nende eelkäijadki, langesid ka nemad tagakiusu ohvriteks, aga siiski õnnestus neil omavahel kokku saada ning moodustada salajasi ringe (kruzhki). Moodustati ka hulk opositsioonilisi parteisid, mh liberaalid, Sotsiaaldemokraadid, kommunistid, anarhistid jne.2 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni peamiseks baas-põhjuseks oli otseselt see, et Nikolai II polnud õppinud 1905
• Pöördume loodete juurde veel üks kord tagasi, kui käsitleme võnkumisi ja resonantsi. Mustad augud ja ussiurked • Ajalooliselt kõige esimesena väljaarvutatud protsess, mis universumis võiks toimuda ja kus mustad augud võiksid mängu tulla, on gravitatsiooniline kollaps. Oma arengu hilistes staadiumides, kui tähed on ära põletanud kogu oma tuumkütuse ja hakkavad jahtuma, ei ole enam väljapoole suunatud kiirgusrõhku, mis võiks vastu seista täheainet kokku suruvale raskusjõule. Suurte tihedusteni jõudmise järel võib kiirgusrõhu asemel raskusjõudu tasakaalustada elektrongaasi või neutrongaasi rõhk, kuid juba 1939. aastal avaldati arvutused, mis andsid stabiilse lõppseisundiga tähe massi ülempiiriks umbes kolm Päikese massi (nn Tolmani-Oppenheimeri-Volkoffi piir). Sõna "umbes" tähistab siin asjaolu, et arvutused on tehtud teooria raames, mis ei pruugi nii äärmuslikes tingimustes olla päris täpne. Siiski